püha kolmainsus teebki inimese õnnelikuks. Õnn on hetkeline ja teeb inimese kurvaks, sest seda ei saa jagada. See tuleb eriti hästi välja ,,elu ja armastus" ses Irma näol. Igal inimesel on õigus teha valikuid kosmiliste seaduste ees, mis tähendab seda, et kui inimene on need omaks võtnud, siis ta peegeldab need tagasi sellele, kes need andis. Olemise põhiküsimus: ,,Kes ma olen või kes ma peaksin olema?". Et seda koormat/enesepiitsutamist vähendada, selleks on vaja inimesel jumalat, kes ta südame uueks vormiks. Indrek võtab teatud analoogia põhjal need seadused omaks aga ta ei suuda nende vahel leida ühiseid piirjooni ning seepärast jääb ta tõeotsingutel poolele teele ning seetõttu osutub see poolik tõde tühjade sõnade tegemiseks. See ilmneb Indreku mõttekäigus jumalast, kus ta leiab, et jumal armastab ses maailmas kohut mõista hullude ja arutute kaudu
lahendus. See kogemus kuna see pakkus efektiivse lahenduse keerukale eksistentsiaalsele küsimusele võtab seda grupikaaslastele edasi andes müütilise kuju. Ning et ka teised grupiliikmed selle vabastavat mõju saaksid kogeda, korratakse rituaalselt sama rütmilist stimulatsiooniahelat. Tulemuseks taas kogemuslik output. Ekstaatilis-müstilised teadvusseisundid. Religioosse kogemuse saavutamiseks kasutatakse mitmetes kultuurides erinevaid hallotsinageenseid vahendeid. On kasutatud ka enesepiitsutamist jms äärmuslikku. Kõige levinum on aga meditatsioon. Neuroteaduslike uurimuste puhul on kaks erinevat gruppi: 1) püüavad saada paremat ülevaadet religioonist 2) püütakse tõestada, et religioon on jama. Hea on neuroloogiliste uurimuste puhul see, et saab ideoloogia teatud määral kõrvale jätta. Keskendume ainult ühele käsitlusele Newberg-d' Aquili hüpoteesi. Käsitlus on tähelepanuväärne mitmes mõttes. (1) See põhineb korralikel,
annaabi.ee 
