Karl Martin Sinijärv
ingliskeelsetele lausejuppidele, on Sinijärve luulel teatud mõttes ka sarnane tonaalsus
omaaegsete parimate rockibändidega. "Varjus ja viisnurgas" on Sinijärv avaldanud
kauneid ja hardaid armastusluuletusi, aga samas ka indiviidi ja ühiskonna suhet
lahkavaid värsse. Indiviidi tõstab Sinijärv ühiskonnast kõrgemale, sootsiumi ja isiku
vahekord tema meelest saabki olla vaid eitus. Armastusluuletustes on Sinijärv aga
romantik, trubaduur, kelle lauludesse lõikuvad ka enesepiitsutajalikud masohhistlikud
meeleolud. Sinijärv leiab, et ilu ja kunst sünnib läbi patu. Peab olema vaev ja ahastus,
et põrgut kogenuna tõusta puhastunult taevasse.Tema luules ei ole rahu, on igatsus
rahu järele. Sellest suurem on aga igatsus vabaduse järele. Ja tegelikult on see
vabadus Sinijärves endas olemas, see on tema sees, ta peab lihtsalt ergutama seda
välja tulema.
Teosed ja luuletused
Karl Martin Sinijärv on loonud 8 isiklikku luulekogu:
"Kolmring", luulekogu (1989)