Naiselikkuse stereotüübid
Sealtkaudu läheneb naine niisiis eest leitud kultuurilisele korrale.
,,Naiselikkust" kasutatakse just selleks, et tähistada ,,teistsugust" arutlemise vormi, kõnet, mille
subjekt, naine, ei lähene eest leitud kultuurilisele korrale mitte tsentraalperspektiivi, vaid
ääreperspektiivi kaudu.
Kultuurilooliselt esineb naiselikkus üksnes kirjanduslikes, muusikalistes ja kunstilistes piltides, kus
naine kujuneb mehe ettekujutuseks, projitseeritud naiselikkuse ideaalpildiks ning
enesepeegelduspinnaks. Isegi 19. sajandil püstitatud tees ,,soolistest karakteritest" pöördus naiste
kahjuks ning kinnitab meeste õigust omandamisele. Sest omandi (propre) valdkond, kultuur, toimib
omandamise kaudu. Naiselikkuse välistamisega või surmamisega luuakse patriarhaalne kord,
täpsemalt öeldes rakendatakse naiselikkuse stereotüübid kehtiva korra säilitamise teenistusse. Niisiis
konstrueerib patriarhaalne maailm naiselikkuse mõiste ja määratleb seda sugudevahelisest suhtest
lähtuvalt
annaabi.ee 
