Eesti riigi ajaloost, riigikorrast ja riigivormist
vabadussda lppes eestalste kaotusega.
vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele
lisandus hoogne seltsiliikumine.
eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, magasiaida
vilja le rehnungit pidama ja balloteerima.
balloteerima- kuulikeste abil hletama.
20. sajandi alguseks oli eesti rahvas uueks iseseisvuseks kps.
24. veebruar 1918 Eesti sai iseseisvaks-kui bolevikud pealetungivate saksa
vgede eest pgenesid, kuulutas pstekomitee rahvaste enesemramise
iglusele tuginedes.
prast pikki vaidlusi otsustati loobuda eeesti NSV iseseisvaks kuulutamise
mttest ja taastada 1918. aastal rajatud ning 1940. aastal okupeeritud eesti
vabariik.
20. augustil 1991- eesti vabariik kuulutati taasiseseisvaks.
paberil eksisteerinud eesti vabariik sai taas valitsuse, piirid ja peagi ka oma
raha.
28. juuni 1992- lemnukogu ja eesti kongressi valitud phiseaduse assamblee
koostas uue phiseaduse.
7. riigikogu valiti 1992. aastal.