MICHEL FOUCAULT VÕIMUST
Seda enam,
et Foucault meelest on turvaliselt avalikkuse ees, kõigi silme ja kontrolli all tehtav ratsionaalne
ühiskonnakriitika üleüldse mõttetu, sest see eeldab ennekõike ikkagi allumist teatud keelepruugile,
kõnekasutusele, üksnes taastoodab kehtivat maatriksit ning on lubatud üksnes lojaalsetele kodanikele,
kes eraelus alluvad kehtivatele moraali- jms. normidele. Foucault pakub vastukaaluks välja "esteetilise
eneseloome" taktika, toetudes hellenistliku ajastu eneseloometehnikatele ja lähtudes nietzschelikust
nägemusest maailmast, mis "loob end nagu kunstiteost".
Foucault kirjeldused distsiplinaarühiskonnast vaid kinnitavad Lääne marksistide juba 1960. aastatel
esitatud väidet, et Nõukogude "sotsialistlik" ühiskond ei erine õigupoolest kuigivõrd oma raudse
eesriide tagusest kapitalistlikust sõsarast. Juba tunduvalt viljakam on Foucault' tees, et võim toodab
inimesi ja teadmist ning vastupidi--teadmine ja inimesed toodavad omakorda võimu. Selle hüpoteesi
annaabi.ee 
