20.sajandi luule Eestis
Leidlike metafooridega
loob Under õudseid pilte.
Inimkonda tabanud katastroofi le vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik
kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. Barbaruse ja
Alle luuletuses kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja, nagu viitab Alle luuletuse ,,Karistai"
pealkiri. Veel sagedasem on aga manitsus või üleskutse iseendaga aru pidada, sisemiselt
puhastuda. ,,Oo, vaata, inimene, eneselle silmi!" hüütakse Barbaruse luuletuses ,,Epiloog".
Inimene teebki seda näiteks Underi luuletuses ,,Ma elan". Katastroofis ellujäänu tunneb
kohustust saada paremaks, hinnata talle kingitud elu.
Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule
voolule, mis on pärit saksa kirjandusest ja kunstist. Ekspressionism on suguluses
sümbolismiga ja kuulub uusromantiliste suundade hulka, kuid sel on selge eripära.