Mõtte mõttest
uurida kaosematemaatika abil, on leitud seaduspärasused tõenäosuslikud.
Kaosest võib tekkida kord iseorganiseerumise läbi, sest just sel viisil kasvab entroopia
kõige kiiremini.
Nende nähtuste seletamisel tekib loodusteadustes jällegi müüdilisi elemente ning
filosoofial võib olla teaduse kõrval oluline tähendus.
Teaduse meetodist. Tunnusteks võiksid olla:
kriitilisus, kontrollitavus, intersubjektiivsus, püüdlus objektiivsusele, enesekorrektsiooni
võime ning tendents areneda üldisemaks, mahukamaks ja keerukamaks.
Teadusliku tõe probleemist. Kui tõeks pidada vastavust tegelikkusele
(korrespondentsteooria), siis jõutakse realistlikele seisukohtadele.
Selle järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks ongi liikumine tõe
suunas tegelikkuse täieliku kirjelduse poole.
Realismi kriitikud kahtlevad tegelikkuse tunnetamise võimalikkuses ning inimese
võimekuses