Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015)
J. Eisen;
21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude
enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal]
Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline
professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna
järgija; filoloogilise suuna esindaja; • Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule
(ballaade, lastelaule), ketikirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli
seadus) jm.;
Enesekontrolliseaduse funktsiooniks oli seletada vastuolu rahvajuttude stabiilsuse
ja pideva varieerumise vahel ehk seda, miks püsivad traditsioonilised jutusüžeed
sellest hoolimata muutumatuna, et teatud sama lugu ei esitata kunagi sõna-
sõnalt ühte moodi.
Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et
1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma
eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda;
2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt