Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
1. Üdilikkuse tuum: iroonia, mäng, enesetühistamine
2. Lorilaululisem. Narratiiv tuleb sisse.
3. Tähendamissõnad - tekstid kus võiks tunduda, et ahel päris samamoodi ei toimu, meile öeldakse mitte. Oleks sõnumiluule. Ei
pruugi aru saada, mis see sõnum on. Tekst võibki olla ühemõtteline.
"Proosa" Silbilisrõhuline värsisüsteem. Ongi proosa, riime siin ei leidu. Tulevad järsud lühikesed laused vahele.
Enesekommentaar, peegeldab kirjutaja iseennast, samas on iseendaks olemine sassi aetud. Võiks olla üdilik.
Juhan Viiding Jüri Üdist. Luulekogud "Elulootus" "Tänan ja palun". Jüri Üdi luules surmamotiivi rohkem kui Viidingu omas.
Kirjutamistempo väheneb Viidingu puhul, kirjutab enam-vöhem elu lõpuni. MIlles muutused? Üks olulisemaid muutusi: iroonia ei
kao päris ära, vaid taandub, asemele eetiline-alandlik toon. Varem eetika olemas, aga kadus mängu sisse ära ja raske leida