VANURIIGA
teda lootusetus (kibestumine, ahastus, meeleheide). Tulevik tundub trööstitu, kogu elatud
elu mõttetu. Möödunud aastate karma, aga ka võime elatud elu enda jaoks mõtestada,
määrab selle, mis seisundis jõuab inimene oma elu lõppjärku. Elu viimane etapp kujutab
endast suurt väljakutset. Probleemiks saab see, kas inimene suudab oma elu lahti mõtestada
nõnda, et ta vabaneb oma ego külge klammerdumisest ja saavutab enne surma mõistvuse,
selguse ja meelerahu või ei suuda ta enesekeskusest välja murda ning sureb lootusetuse
tundega. Vanaduse saabudes elab inimene oma mõtete ja kujutlustega üha enam
minevikus. Elurõõmu aitab säilitada nartsissismi lõplik ületamine- ümberlülitamine oma
egolt elule laiemalt kõigis selle avaldustes. Vanemat inimest hoiavad ärksana huvi
nooremate ettevõtmiste vastu ja sotsiaalsete probleemidega kursisolek, aga ka omaealistega
suhtlemine ning üksteise toetamine.