Eesti keel ja kirjandus
õppekavas kirjeldatud üldpädevusi. Seda tehakse erinevate tekstide lugemise, nende üle
arutlemise reflekteerimise ja kirjutamise kaudu ning kasutades mitmesuguseid koostöövorme
(ühisarutelud, projektid jne). Saavutatud üldpädevused kajastuvad tekstiloomes, esitlustes,
arutlustes. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi teadmiste, oskuste,
väärtushinnangute ning käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes oma
väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega loob
sobiva õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist.
Kultuuri- ja väärtuspädevus.
Kirjandusõpetuses kujundatakse kõlbelisi ja esteetilis-emotsionaalseid väärtusi ning
kultuuriväärtuste mõistmist ilukirjandus- ja aimetekstide kaudu. Keeleõpetus rõhutab
vaimseid ja kultuuriväärtusi: keele kui rahvuskultuuri kandja tähtsust, keeleoskust kui inimese
identiteedi olulist osa. Keeleõpetuses väärtustatakse funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku