ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS
Nagu ka Henderson, rõhutab ka Orem, et õenduse peaeesmärgiks on
aidata patsiendil saada iseseisvaks enda tegevustes nii palju kui võimalik.
Ümbritsevat keskkonda vaadeldatakse kui tähsaimat faktorit. See sisaldab endas sotsiaalseid,
psühholoogilisi ja hingepõhimõtteid.
Kui vaadelda Hendersoni, Florens Nightingale’i ja Oremi teooriaid, siis võib näha
märkimisväärseid erinevusi ümbritseva keskkonna arusaamisel. Näiteks Henderson mainib
tahtejõudu kui motivatsiooni ja enesekasvu. Henderson ei vaatle neid väliaspekte, mida
peetakse tähtsaimateks patsiendi jaoks. Samas peab uurija Henderson tähtsaks neid asjaolusid,
mis mõjutavad patsiendi heaolule.
Nightingale’il oli aga teistsugune arvamus - patsiendi seisundit saab muuta mõjutades
väliskeskkonda. Selleks on aga vajalik värske õhk, soojus, valgus, toitumine ja enesehooldus.
Needsamad faktorid olid olulised mitte ainult haigetele, vaid muutusid haiguse ennetamise
põhimõteteks õendusaluses.