Essee Princese de cleves
teosel oleks olnud õnnelikum lõpp ning härra de Nemours ja Printsess de Cléves oleksid
abiellunud.
Teos on religioosse alatooniga. Renessansiajastul arvati, et ainult usule
pühendudes ja jumalat teenides võib saada õilsaks. Printsess de Cléves arvas, et ta ei ole
olnud piisavalt vooruslik ning teda kurvastas see, et ta ei suutnud härra de Cléves'it
armastada nii nagu mees oleks väärinud. Ta läks kloostrisse, et oma patte lunastada ning
samal ajal vähendada oma enesekahtlusi.
Raamat ilmus esimest korda 1678 ning kuigi sellest on möödas juba 338 aastat,
leidub teoses jooni, mida saab seostada tänapäevaga. Peale selle võib mõni arusaam olla
aja jooksul muutunud. Madame de Lafayette'i ajastul ei arvatud, et õnnelik abielu on
võimalik. Kõrgemast soost isikud pandi paari neile sotsiaalselt sobivast staatusest
inimesega ning nendes abieludes oli armastus paari vahel harv juhus. Printsess de Cléves