Laulupidu - eestlaste meelsuse ja kultuuri kandja
rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju
ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inimest
ning mille ette nõlvale 300 000.
Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus
laulukaare all vaid kollektiivne rituaal. Selles osaletakse oma rahvusliku
identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Paljud eestlased on oma elu
jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See
on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik
hääled ning kuulajad ja lauljad. See ühendabki eestlasi võrdsuse alusel.
Lauljad laulukaare all laulavad ja pärast seda plaksutavad iseendale ning
laulud sujuvad üle laulukaare alt rahva sekka.
Laulupeol oli oluline roll ka Eesti rahva kujunemisele ja kultuuri
tekkimisele. Laulupidu on Eesti kultuuri tüvi. Öeldakse ju , et „ eestlased
laulusid ennast vabaks.“ Ühislaulmised andsid ju Eesti rahvale hääle.
annaabi.ee 
