Ta kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Nahakunstnike Liitu. Tal on olnud mitu edukat näitust: "Nahk ja pildid", "Papist poisid", "Koht, kuhu panna pea" jt. Eraldi tooks välja ühe tema näituse ,, Maarja ilmutus", kus on nahalõike tehnikas portreed naistest sünnist surmani. Materjalidena on kasutatud vana ja jäika kroomnahka, millest ehk kunagi oleks saanud teha saapataldu. Tööd mõtisklevad elu surma aga ka taassünni üle, olles nii rõõmsad ja naljakas, aga teisalt ka eneseiroonilised ja nukrameelsed. Tema töödes mind kõige enam paelubki lihtsus. See, kui kerglased ja lapsemeelselt on tema tööd tehtud. Siiski on need realistlikud, sügavama mõttega ja võtnud palju vaeva. Samuti on Maarja Undusk avaldanud kunstialaseid artikleid ja arvtustusi ajakirjanduses. Lisaks naha erialale on ta illustreerinud raamatuid ning korraldanud nahatehnikate ja raamatuköitmiskursusi täiskasvanutele. Arvan, et Eesti disain suudab veelgi areneda ja suurema panuse anda Euroopa disaini.
kunstilise pinge. Kaose- ja katastroofimeeleolusid, mis ilmnevad sotsiaalse keskkonna kujutuses, veel rõhukamat aga indiviidi enesetunnetuses, talitseb klassikaliselt range ja selge vorm. Lahendust ei leidu, kuid igatsus harmoonia järele õilistab laostumise ja hukkumise paljukordselt varieeritud pildirikkad kujutused, mida omakorda leevendavad ka humoristlikud, iroonilised ja eneseiroonilised käigud. Luulekogu „Kohtupäev“ kujundiehitus on veel valivam ja sõnasäästlikum, intellektuaalse alge osatähtsus selle lüürikas on suurenenud. Ekspressionistliku stiili sugeme on taandunud, groteski osa on kahanenud, küsitlus mõjub objektiveeritumalt. Indiviidi siseheitluste kõrval ja nende asemel tõuseb nähtavamale kohale inimene sotsiaalses süsteemis. Tähendusrikkas sarjas „Dies irae“ esineb Talvik vanatestamentlikult
annaabi.ee 
