voolud. 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste ...nim nähtust kus magnetvälja toimel indutseeritakse juhtmes emj. Emj indutseeritakse järgmistel tüüpilistel juhtudel: * kui juhe liigub paigalseisva välja suhtes * kui magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes * kui juhe ja magnetväli on paigal aga magnetvoo tihedus ajas muutub. 25. Eneseinduktsioon ...nim nähtust kus voolu muutmine mingis juhtmes põhjustab emj-i indutseerimise samajuhtmes. Tähtis suurus on eneseinduktsioonitegur e induktiivsus L. Lihtsamad poolid on silinderpool e solenoid ja rõngaspool e toroid. 26. Vastastikkune induktsioon ...nim nähtust kus voolu muutmine ühes vooluringis põhjustab elektromotoorjõu indutseerimise teises vooluringis. 27. Induktiivsus poolide jada ja rööpühenduses JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: L=L1+L2+L3... 1/L=1/L1+1/L2+1/L3... 28. Siinuselise emj saamine
1 i= _ / t (1V) Liikuvas juhis tekib magnetväljas elektromotoorjôud : i = B . v . l . sin (V) , kus B - on magnetiline induktsioon (T) v - juhtme liikumise kiirus (m/s) l - juhtmelôigu pikkus magnetväljas (m) - nurk B ja v vahel Eneseinduktsiooni nähtus seisneb selles, kui induktsioonivool tekib samades juhtmetes, mida läbib muutuvat magnetvälja pôhjustanud vool. Induktiivsus ehk eneseinduktsioonitegur näitab, kui suur eneseinduktsooni elektromotoorjôud tekib poolis, kui voolutugevus selles väheneb ajaühikus (1s) ühiku vôrra (1A). i = _ L . i / t = L. I (Wb) Induktiivsus (L) on 1H (henri), kui voolutugevuse vähenemisel 1A vôrra 1 sekundi jooksul tekitab juhtmetes eneseinduktsiooni emj. 1V. L = ie . t / I (1H = 1V.1s/1A) ie on eneseindukts. emj. Voolu magnetvälja energia poolis saadakse vôrreldes eneseinduktsiooni ja inertsi nähtusi. Valem tuleneb
annaabi.ee 
