suurus sõltub magvälja muutumise kiirusest ja suund sõltub magneti poolustest. Kehtib elmagneetiline induktsiooni seadus: ind elektromotoorjõud võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pinda läbiva magneti muutumise kiirusega. Eneseinduktsioon ja induktiivsus: Kui vool juhis kasvab, siis tugevneb teda ümbritseb magnetväli st tegemist on muutuva magnetväljaga. muutuv magväli tekitab elektrivoolu seega põhjustab voolu muutus juhis indukts voolu tekkimisel, selles samas juhis endas eneseindukts. Kui vool juhis kasvab, siis eneseinduktsvool takistab selle kasvu. kui vool juhis kahaneb siis eneseinduktsvool püüab säilitada voolu juhis. Eneseindukts elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutumise kiirusega Induktiivsus on juhti iseloom suurus mis sõltub juhi pikkusest ja kujust ja keskkonna magneetilistest omadustest. (valem 3). Voolumagvälja energiad leitakse valemist Vahelduvvool: voolu suund muutub 50 korda sek. Vahelduva voolu sagedus on 50 hertsi.
suletud kontuuris võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pindala i= (V) -magnetvoo muut (Wb), t- läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. aeg(s), i-induktsioonielektromotoorjõud Lenzi reegel: suletud kontuuris tekkinud indukts.vool on sellise suunaga, et tema magn.väli püüab takistada välise magn.välja muutumist. ie ie-eneseindukts. el.motoorjõud, L-induktiivsus(H), I- voolutugevuse muut Kuna vool juhis kasvab eneseindukts.tõttu aegamööda, siis salvestub energia magn.väljas. Selle energia leitakse valemist: Wm= (J) Võnkeringis tekkinud võnkumiste sagedus sõltub pooli
magnetvälja pôhjustanud vool. Induktiivsus ehk eneseinduktsioonitegur näitab, kui suur eneseinduktsooni elektromotoorjôud tekib poolis, kui voolutugevus selles väheneb ajaühikus (1s) ühiku vôrra (1A). i = _ L . i / t = L. I (Wb) Induktiivsus (L) on 1H (henri), kui voolutugevuse vähenemisel 1A vôrra 1 sekundi jooksul tekitab juhtmetes eneseinduktsiooni emj. 1V. L = ie . t / I (1H = 1V.1s/1A) ie on eneseindukts. emj. Voolu magnetvälja energia poolis saadakse vôrreldes eneseinduktsiooni ja inertsi nähtusi. Valem tuleneb kineetilise energia valemist analoogsete suuruste asendamisel. W = L . I2/ 2 (J) Mehaanilised vônkumised ja lained Vônkumiseks nim. liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes perioodiliselt oma liikumise suunda vastupidiseks. On olemas : 1) Vabavônkumised tekivad, kui süsteemi kôrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jôud, mis on suunatud
annaabi.ee 
