ARISTOTELES:Nicomachose eetika I ja V
toob ju iseendale vabatahtlikult kahju siis saab talle osaks ebaõiglus vabatahtlikult ja tal
oleks võimalik ise ennast ebaõiglaselt kohelda. Siiski ei saa olla ebaõiglaselt kohtlemise
osaliseks saamine vabatahtlik, isegi ohjeldamatuse puhul. Seega ei saa siiski end ebaõiglaselt
kohelda. Kes aga vabatahtlikult tõstab käe enda vastu, teeb seda vastuolus õiguspõhimõttega,
mida seadus ei luba- niisiis toimib ta ebaõiglaselt. Seda siis riigi suhtes. Riik karistab sellisel
juhul enesehukkajat n: enesetapja käsi maeti kehast eraldi. Inimesed arvavad, et ebaõiglaselt
käitumine on enda teha ja seepärast on kerge olla õiglane. Mis on üldiselt õiglane selle määrab
seadus. Põhimõtteliselt õiglane toimimine pole kerge, sest see eeldab vastavat seadumust
(hexis), mis kujuneb aja jooksul harjutamise tulemusena. Vahet tuleb teha juhuslikel tegudel
ja harjumuspärastel tegudel. Edasi korralikkusest rääkides kasutades Aristotelese põhimõtet,