Sissejuhatus haldusõigusesse
Sõltuvalt liikmeskonna
moodustamise alustest eristatakse teoreetilises kirjanduses erinevaid gruppe:
- territoriaal- (nt kohalikud omavalitsused), reaal- (nt ettevõtte või maaomandi asukohast
lähtuvalt), personaal- (nt kuulumine mingi tegevusala töötajate hulka; nt Eestis Notarite
Koda, Advokatuur, Audiitorite Koda; Eesti Teaduste Akadeemia) ja liitudeühendused
(liikmeteks on juriidilised isikud);
- kommunaalenesehaldus, teatud huve esindav enesehaldus ja sotsiaalenesehaldus
(Selbstverwaltung) ning teaduslikud kõrgkoolid.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku liikmeks olek võib olla seadusest tulenev, s.t kohustuslik (nt ei
ole võimalik tegutseda advokaadina ilma, et kuuluksid advokatuuri) või vabatahtlik.
2. Avalik-õiguslik asutus
Tegu ei ole liikmeskonda omava avalik-õigusliku juriidilise isikuga, vaid avalik-õigusliku
juriidilise isiku teenistuses töötavate isikute ja avalik-õiguslikule asutusele kuuluvate esemete
annaabi.ee 
