Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
sihti täielikult saavutada.
See viimane sedastus tundub olevat pessimistlik. Kuid sellel olukorral on ka positiivne külg. Just
tänu sellele, et inimesel ei ole võimalik saavutada kõikehõlmavat teadmist, on tal alati võimalik
kogeda midagi uut. Võib arvata, et jumalatel sellise kogemuse võimalus puudub, ehk on jumalatel
nende lõpmatule tarkusele vaatamata koguni igav.
Teisalt on sõna “filosoof “ antud kontekstis interpreteeritav ka Sokratese ja Platoni poleemilise
enesedefinitsioonina nende vastasseisus sofistidega. Nagu üteldud omab sõna “sofist” tähendust
“tark”. Sokrates aga määratleb end teadlikult mitte targana, vaid filosoofina –
“tarkusearmastajana”.
Üldkehtivate normide põhjendamise probleem . Protagoras, nagu eelmise teema
käsitlemisel juttu oli, problematiseeris normatiivse relativismi kasuks argumenteerimisega
absoluutsete, üldkehtivate normide olemasolu ja võimalikkuse üldse. Sokrates seevastu tunnustab