Draamapedagoogika
· uurija
Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille
kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine
kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik,
narratiiv. Minu elu on ka lugu. ,,Inimene on valmis kannatama/taluma tohutult raskusi, kui ta teab
mille nimel" Jungi öeldud. Draama, muinasjutud, ilukirjandus õpetavad elu tähendust.
Enesearenduslik draama
Selgitab välja minu individuaalsed ressursssid. Enda ja teiste tugevustest arusaamine. Aitab jõuda
selgusele enda emotsioonidest, kuidas ma saan enda emotsioone juhtida. Puhkamise, mängimise,
lõõgastumise legaliseerimine annab legaalse võimaluse puhata. Aitab unustada seega puhata.
Draama lubab mingi hetk kujutletavate tegevustega distantseeruda oma muredest. Siis on vähem
läbipõlenud inimesi ühiskonnas. Seda oskust on võimalik arendada.
Loomingulisuse stimuleerimine.