BENEDICTUS SPINOZA
Spinozast sai kauaks ajaks religiooni eitamise, ateismi kehastus.
Oma ühiskondlik- poliitilistes vaadetes on Spinoza vähem originaalne. Ta võtab omaks
Hobbesi teooria, mis eristab ühiskonna "looduslikku" ja "poliitilist" olekut (ehk
tsiviilühiskonda). Samuti nagu Hobbes võtab ka Spinoza oma ühiskonnaõpetuse
10
aluseks indiviidi enesealalhoiutungi, näeb õiguse allikat jõus, väidab, et looduslikus
(loomulikus) olekus valitseb kõigi sõda kõigi vastu, tuletab riigi inimeste
rahuvajadusest ja kaitseb lõpuks riigi võimutäiust, kusjuures ka kirik peab riigile alluma
(2: 165).
Ent vastupidiselt Hobbesile peab Spinoza kõrgeimaks võimu vormiks demokraatlikku
valitsust. Seejuures seab ta kõrgemast võimust osavõtu sõltuvusse vääramatutest
kodanikuõigustest, mitte aga valitsuste tahtest