Motivatsioonipsühholoogia konspekt
Eneseregulatsioon kujutab endast suutlikkust kasutada teadmisi ja oskusi nende eesmärkide saavutamiseks, mida usume meie huvides
olevat või mis meid lihtsalt lihtsalt õnnelikuks teeksid. Selleks ei piisa headest kavatsustest, vaid need tuleb ka tegevusteks kujundada.
Käitumise eneseregulatsiooni teooriad põhinevad käitumise sotsiaalsetel tunnetuslikel teooriatel. Eneseregulatsiooni osaks on kolm
protsessi: (1) enesevaatlus (ehk eneseseire), (2) enesehindamine ja (3) eneseajendatud isereageerimine (Bandura, 1991).
1. Eneseseire Enne kui käitumist muuta, tuleb sellest teadlikuks saada. Teadlikuks saamine eeldab omakorda oma käitumise
seiramist. Mida süstemaatilisemalt me seda teeme, seda kiiremini saame tehtavast teadlikuks. Oma sooritust hoolikalt tähele pannes
hakkame püstitama eesmärke, mis positiivsetele arengutele viivad.
2. Enesehindamine Järgmise sammuna peame otsustama, kas meie poolt tehtav on ühilduv meie soovidega või laiemalt meie
isiklike normidega
annaabi.ee 
