Sissejuhatus erialasse Valisin autopleksepa eriala , sest mulle meeldivad autod ja tehnika. Minu eriliseks sooviks on selgeks saada keevitamine ja autokerede remont. Arvan, et sellel erialal leidub ka rohkem tööpakkumisi. Olen pisut kursis autode üldehitusega, kuna olen kodus laiali lammutanud kolm sõidukit. Isaga koos olen rattaid ja mootoriõli vahetanud, küünlaid maha võtnud puhastanud ning pidureid õhutanud. Käinud kaasas erinevates autoremondi töökodades ja huvitunud sealsetest tegevustest. Seda kõike on siiski vähe. Selleks läksingi kooli autoplekksepa eriala õppima, sest tunnen selle vastu huvi. Olen hea tervisega, rahulik, vastutustundlik need omadused tulevad sellel erialal kasuks. Mul on veel väga palju õppida : üksikute agregaatide ja mehhanismide tundmist, keevitamis-, lõikamis-, venitus ja õgvendustöösid; pean õppima tundma erinevaid materjale: metalle, sulameid, plastikuid; õppima tundma ning k...
Eneseanalüüs Minu temperamendi tüüpi iseloomustab kõige rohkem flegmaatik. Flegmaatik on passiivne, hoolikas, mõtlik, rahuarmastav ja ühtlane inimene. Minu õppimis- ja tööstiili iseloomustab see, et mul läheb kauem aega õppimisega ja tööd teen sihikindlalt ning põhjalikult.Minu temperamenditüübiga sobivad elukutsed on spordiga seotud alad. Minu temperamenditüübiga läheb mu iseloom sellega päris hästi kokku. Ma olen aktiivne, iseseisvne, enesekindel, rõõmsameelne, järjekindel, julge ja usaldav. Veel on iseloomulikud tunnused mulle lobamokk, endaõigustaja. Kuid arendama peaksin töökust, kannatlikust,tähelepanemist ja abivalmi. Minu jaoks on kõige olulisemaks suhted sõpradega, sportlikud saavutused, perekond ja korralik haridus. Kõige olulisemad sealt on ikkagi sõbrad, sport ja haridus. Kuigi kool mulle ei meeld...
meie endi pealt muudele asjadele. Meiega on aastaid manipuleeritud ja me oleme oma jõu käest ära andnud. Me ei toetu iseendale vaid tahame kellelegi teisele toetuda, et elus edasi minna. /M.-A. Väljataga/ Inimesed on täna liiga leiged ja lõdvad, regivärsi ja loitsude kaudu saab tegemistele anda uue väe. Inimene, lauldes ja loitsu lugedes, saab kaasa haaratud ja läheb teise meeleseisundisse ja kõik mis ta ette võtab, hakkab paremini minema. REGILAULUD KUI VÄELAULUD on enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks. Oluline on pigem kõla ja vibratsioon, mitte sõnad. Just kõla ja vibratsioon parandavad maailma ja hoiavad maailma koos. Regilaule võidi laulda nii töö rütmi säilitamiseks, mingite rituaalide läbiviimiseks või ka hoopis enese või rühma sisetunde tasakaalustamiseks. Paljudel rahvastel on olnud laul ka vaimudega suhtlemise vahend. Regivärsis kõneldes me ei räägi argikeelt, vaid pühakeelt.
leides õigel ajal õiged sõnad või zestid, siis inimesed hakkavad teid usaldama, avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine
Inimese elu on tema enese nägu Elulugusid on sama rohkelt, kui palju on erinevaid inimesi. Me ei sünni ellu võrdsetena. Ei saa endale valida vanemaid, rahvust, välimust ega ka võimeid, kuid meil on võimalus elu jooksul end arendada ning täiustada. Igaüks oma miinuste ning plussidega moodustab eraldi isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Kõigi oma mõtete ja tegudega oleme täpselt nii väärtuslikud, kui palju head oleme teistele andnud. Inimese elu on tema enese nägu. Meie elu on selline nagu meie mõtted. Oodates, mis saatusel meile pakkuda on, võime magada parimad ajad maha. Mõtete ja unistuste teostamiseks peame juhtima saatust, mitte laskma sellel ennast ise juhtida. Valida on, kas ainult unistada või tõesti püüelda oma soovide poole. Paulo Coelho sümbolistlik romaan ,,Alkeemik" jutustab loo karjusest, kelle suurim soov on maailmas rännata. Autor vastandab karjusepoissi mitmete paigalpüsivate kangelastega. Ilmekaim neist on
Inimese elu on tema enese nägu Maailmas on palju seadusi ning määrusi sätestamaks inimeste õigusi ning võimalusi . Avaramalt mõeldes, tuleb tõdeda, et tegelikult sündisime siia ilma võrdsetena ning leidub asju, mida seadustega ei saa määratleda. Keegi ei saa endale valida vanemaid, rahvust,välimust, võimeid. Elu jooksul on kõigil võimalus end täiendada ning arendada,juhul kui peame seda vajalikuks. Tahtejõuga pole miski võimatu, kuid oluline on meeles pidada, et me kõik oleme erandjuhtumid. Igaüks oma miinuste ning plussidega moodustab eraldi isiksuse kellesarnast teist ei ole. Õppimisvõimalus on antud kõigile, kuid tuleb osata hinnata teadmiste väärtust. Haridust võib lugeda eduka elu üheks aluseks ning haritus peegeldab selgesti inimese olemust. Mida rohkem teadmisi omandada, seda laiemalt saab oma elu kujundada. Kodaniku jaoks, kes pole maailma sündinud hõbelusikas suus,pole elu samuti lootusetu,ses...
Inimese elu on tema enese nägu Üle kogu maailma on nii palju määrusi ja seadusi, mida ilmselt kunagi ei jõua kokku lugeda ja mis piiritlevad inimse võimalusi ja õigusi. Tegelikult aga teame me kõik, et oleme siia ilma sündinud võrdsetena ja leidub asju ning tegevusi, mida seadus ei saa määratleda. Siia ilma sündides ei saa keegi meist ise valida oma sugu, vanemaid, rahvust, võimeid. Igaüks ise on eraldi indiviid, kellel võivad olla omad plussid ja miinused ja kelle sarnast teist
Inimese elu on tema enese nägu Kõik inimesed elavad oma elu väga erinevalt ja omamoodi, just täpselt nii, nagu seda ise elada tahavad. Kuid miks on nii, et mõne inimese elu on palju märkimis- ja elamisväärsem nii emotsionaalselt kui ka materjaalselt? Selleks et elus kuhugile jõuda, peab palju pingutama ning aina edasi pürgima. Ei piisa ainult istumisest ja ootamisest, et äkki kukub hea elu sülle. Enamus minu klassikaaslasi räägivad, et lõpetavad
Inimese elu on tema enese nägu Sündides ei saa me endale valida vanemaid, sugu, välimust ja rahvust, kuid meil on võimalus elu jooksul end arendada ja täiustada. Kõigil on omad plussid ja miinused nind see moodustabki isiksuse kelle sarnast teist ei ole. Inimese iseloom on tema saatus. Oleneb kuidas tahetakse oma elu elada ja mismoodi seda siiani tehtud on. Paljud omakasupüüdlikud inimesed ei hinda teist tema tegude põhjal vaid sõbrunevad tema paksu rahakoti või ilusa auto pärast
Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ES...
Mõisted: 1. Advokaat Kohtualuse kaitsja. 2. Prokurör Riiklik süüdistaja. 3. Õiguse mõistja Kohtunik. 4. Arreteerimine Vahi alla võtmine. 5. Kautsion Tasu, et saaks eeluutimise ajal vabaks. 6. Käendus Kellegi eest vastutamine. 7. Apellatsioon Edasikaebamise õigus. 8. Kassatsioon Edasikaebamise õigus kolmanda astme kohtusse 9. Süütuse presumtsioon Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on ta mõistnud. 10. Enese inkriminatsioon Enesesüüdistuse välistamine. 11. Notar Juriidiline isik, kes tegeleb kinnisvara asjadega. 12. Kompensatsioon Tasu, kahju heakstegemiseks.
“Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne
perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid. Kontserdile minnes arvasin, et esitamisele tuleb Sandra Nurmsalu kvarteti enese looming ning ka mõned varasemad Nurmsalu poolt kuulsaks lauldud laulud, kuid nii see siiski polnud. Peale kontserdi avaloo polnud ükski teos esinejate eneste loodud. Mulle meeldis kontserdi puhul eelkõige see, et kasutati akustilisi pille, kuna see andis kontserdile hoopis teistsuguse tunnetuse. Kontsert poleks olnud üldse nii huvitav, kui Sandra Nurmsalu oleks lugusid esitanud üksinda ning eelnevalt valmis salvestatud fono taustal.
Kiviõli 1. Keskkool Uurimistöö Kiviõli 1. Keskkooli gümnaasiumi õpilastel esinevad unehäired nende enese hinnangul Autor: Rait Kuusksalu Juhendaja: Helena Kivestu 2017 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................3 1 UNI.......................................................................................
Bulgakovist sai hiljem sellegipoolest klassik ning tänapäeval ja ka nähtavasti tulevikus on inimkonnal võimalus sellest suurest tarkusest osa saada. Halva eesmärk on õpetada inimesi omaks võtma mündi kaht külge. Woland põhjustas küll palju kaost seoses varieteeteatri ja ettekuulutustega, ent andis sellega võimaluse saada teadlikuks ühiskonna psüühilistest probleemidest. Näiteks iharusest esemete vastu või suutmatusest enese saatusega leppida või üldse usaldamatusest nii inimeste kui ka rahva vastu. Pealtnäha võiks ju öelda, et Woland oli negatiivne tegelane, ent kui loosse rohkem süüvida ning kui see kestaks tänapäevani siis nähtavasti tol ajal varietee teatris olnud naised täna enam lavale ei jookseks ning hegemoon usaldaks Jeshuat. Niisiis võimaldab näiliselt halb õppida, ning hea annab vaid võimaluse puhata.
Lota Aadla 12.B klass Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes
Enesekasvatuse vaevaline rada Selles kirjandis räägin ma enesekasvatusest. Nagu juba pealkiri ütleb, on enese kasvatus tõesti raske. Enesekasvatamiseks peaksin endale püstitama kindlad eesmärgid ja nendest rangelt kinni pidama. Alustame siis nendest eesmärkidest. Minu kõige halvemad omadused on kindlasti laiskus ja suhtumine õppimisse. Kui tahan neid parandada, tuleb mul seada kindlad eesmärgid. Eesmärgiks sobiks neljadele-viitele õppimine. Selleks pean üle saama oma laiskusest. Eesmärk on püstitatud ja lahendus kerge kuid teostus saab raske olema
kriminaalmenetlus. Maksu väärarvutuse ja tasumata jätmise puhul on tegemist väärteoga. Kuriteoga on tegemist aga siis, kui isik esitab valeandmeid, kasutab teise isiku identiteeti ebaseaduslikult, samuti igasugused vara vastased süüteod, kelmused jne. Olenemata sellest, kas maksumaksja suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalasi, on maksumaksjal ka revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli ajal õigus keelduda tõendite ja teabe esitamisest seoses enese mitte süüstamise põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse § 22 lg 3. Maksuhalduril on kohustus isikut teavitada sellest, kui maksumenetluse kaasaaitamiskohustus enam ei kehti ning isikul on õigus tõnedite esitamisest ning selgituste andmisest keelduda seoses kriminaalmenetluse asjaolude ilmnemisega. Kui aga kohtupraktikat uurida, siis selgub, et maksumaksja poolt maksuhaldurile viimase poolt nõutud tõendite mitteesitamine ei keela maksuhalduril
Scribus'e programmiga kujundatud artikkel skisofreeniast. Kaks veergu teksti. Töös on 1 pilt ja 2 joonist olulise infoga. Töös: Mis on skisofreenia? Skisofreenia sümptomid Varased ohumärgid Diagnoosi oodates Mida saad oma lähedaste haigestumise korral kui ka enese ja oma pereliikmete heaks teha? Helen'i ja Alice'i lugu
Abort juhuslikkus või võimalus Elupooldava maailmavaate edukus sõltub suuresti sellest, kui haritud on inimesed, kes selle taga seisavad. Paljud inimesed on abordi vastu, ent vähesed on selle teema põhjalikult enese jaoks läbi mõelnud, ning veelgi vähesemad oskavad seda teistele veenvalt selgitada. Ma ei arva, et abort oleks kõige õigem tegu. Aborti saab tõlgendada mitut moodi. Mina pooldan põhjuseid, mis seaks ohtu lapse või ema elu. Paljud abordi tegemise põhjused ongi seotud just loote väärarenguga. Arvan, et abort peaks olema justkui kohutuslik, kui selgub, et laps võib sündida puudega või hoopis võib see olla ohtlik ema elule.
Mis annab õiguse tappa teist inimest? Aegade algusest alates leidub selles armetus maailmas neid inimesi, kes arvavad, et kui nendel on õigus elusid kinkida, siis on neil ka õigus neid võtta. Pidevalt võime lugeda ajalehtedest jõhkrate massimõrvade, terrorirünnakute ning enesetaputerroristide kohta, kes on julmad ning täielikult süüdimatud. Igal inimesel on õigus olla enese üle otsustaja, kuid mis annab ühele inimesele õiguse tappa teist inimest? Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras. Pealtnäha kena, haritud ning viisakas 32-aastane norralane osutus totaalseks koletiseks ning tappis ilma ühegi emotsioonita, täiesti tuimalt 77 inimest, tekitades sellega kohutava tühimiku hukkunute lähedaste südametesse.
- teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale · tänu vabanemisele teotööst otsustab talupoeg ise majandamise üle ( ettevõtlikkus,
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põ...
SISSEJUHATUS Enesetapp ehk suitsiidid ehk vabasurm on surmajuhtum, mis on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Suitsiide esineb nii meeste kui naiste seas, kuid on olemas teatud riskigrupid, kelle puhul on risk suurem. Riski suurendamisel mängivad suurt rolli mitmed tegurid nagu alkoholi tarbimine, tervislik seisund, perekonna olemasolu ja toetus ning veel paljud tegurid. Antud referaadis on välja toodud kuidas suitsiidi plaanivat inimest ära tunda, millised on
See, kas me oskame hinnata kõike seda, mis meile kingiitud on, sõltub vaid meist endist. Ilu, jõud ning väärikus- need kuuluvad omaduste hulka, mis on isiksuse arenemisel kõige olulisemad. Kust saavad alguse meie väärtushinnangud ning arusaamad elus toimuvast? Just nimelt kodu on see, kust väike inimene avastab enda jaoks esimesed tõekspidamised. Ema ja isa eeskuju ning nende õpetused on väga olulised. Väärikas inimene saab kasvada kodus, kus hinnatakse enese eest hoolitsemist ja häid käitumistavasid.See, kuidas tullakse toime nende väärtusete tähtsustamisega, tingib tulevikus ka väärikuse tähtsuse elus. Kõike me unistame, et oleksime ilusad, tugevad ja väärikad, kuid väliselt ilus inimene ei pruugi olla sugugi ilus sisemiselt. Sisemine ilu teeb inimese tihti väärtuslikumaks. Teda hinnatakse ja armastatakse. Kui inimene on hoolitsetud ning puhas, tunneb ta end enesekindlalt. Enese eest
Millest koosneb väärikus? Väärikus - see on midagi, millega ei sünnita, vaid see omandatakse kasvades. Selle alused annavad inimesele kaasa tema vanemad, säilitamine aga on juba enda teha. Kui aga stardipaketti pole lapsepõlvest kaasa antud on teekond selleni märksa keerulisem. Väärikus koosneb kulbitäiest enese austamisest, supilusikatäiest teiste austamisest, teelusikatäiest headest kommetest ning tilgakesest isekusest. Miks isekusest? Sellepärast, et iga inimene peab olema natuke isekas, et hoida oma väärikust ning mitte sattuda teiste mängukanniks. Tihti arvatakse, et enesele mõtlemine on halb, kuid tegelikult on see hädavajalik, et säiliks austus enese vastu ning jätkuks motivatsiooni viia täide oma eesmärgid. Elame me siiski ju enese jaoks.
61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et enese ja partneri poolt ära märgitud isikuomadused olid enese poolt märgitud abielulise kohanemise tähtsaks prognoositud tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida. See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise vaheliste sidemete mõistmisele kasutades isiksuse viie faktori mudelit ehk Suurt Viisikut.
Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada? Õppimisstiilide mõiste puhul eristatakse inimesi selle alusel, missugune õppimisviis osutub nende puhul kõige efektiivsemaks õpitava omandamisel (Pashler jt 2009). Õppimisstiilid võib jagada neljaks visuaalne, kirjutamis- ja lugemispõhine, kuulmispõhine ning kinesteetiline (Fleming & Baume 2006). Enese kolmeteistkümne kooliaasta jooksul olen järeldusele jõudnud, et kõige efektiivsemateks on minu jaoks kuulmispõhine ning visuaalne meetod. Selle ehedaks näiteks on see, et tunnis kohal viibides suudan omandada dikteeritava ning tahvlil esitatava lennult ning selle reprodutseerimine ei valmista mulle edaspidi suurt vaeva. Vastupidiselt kirjutamis-lugemispõhisele variandile, mille puhul konspektiga töötamine osutub tihtipeale ajakulukaks ja madala produktiivsusega tegevuseks
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese
Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. See saab alguse varajasest lapsepõlvest, suures osas kujuneb välja 20-30ndates eluaastates ning lõppeb inimese surmaga. Teatud tingimustel võidakse, aga inimesele teiste poolt omistada erinevaid identiteete ka postuumselt, kuid antud juhul jätaksin selle osa siinkohal käsitlemata kuna tegemist on pelgalt teiste inimeste poolt omistatud määratlusega milles isik ise osaleda ei saa
Vanapagan väljast:Tule nüüd välja, tütreke, lähme ära! Vaeslaps:Ei ole riideid, ei saa minna! Vanapagan:Küll lasen kodust riided tuua, ütle, tütreke, mis sulle tarvis. Hiir saunanurgast:Üksi, üksi, õeke! Vaeslaps:Ei ole siidisärki selga panna. Emand poegadelt:Kes teist kõige usinam? Vanapagana poeg1:Mina kui tuul! Vp poeg2:Mina kui vesi! Vp poeg 3:Mina siin ja seal! Vanapagan pöördub kolmanda poja poole:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast! Tood kodust siidisärgi! (Toob kiiresti siidisärgi) Vanapagan:Säh, tütreke, siidisärk. Lähme nüüd. Vaeslaps:Ei või tulla, ei ole kuldkörti ümber panna. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Too kodust kuldakörti! (Toob kuldkördi) Vanapagan:Säh, tütreke, kuldkört. Lähme nüüd! Hiir:Üksi, üksi, õeke! Vaeslaps:Ei või tulla, ei ole kirjut vööd vööle panna.
Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned
teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle Andri Kaaremäe On levinud arvamus, et teiste inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ning mõned peavad seda isegi iseenesestmõistetavaks. Demokritos on aga väitnud, et inimene peab eelkõige omama kontrolli iseenese üle ning Erich Maria Remarque on öelnud, et teiste üle valitsemiseks on vaja ainult üht: enesevalitsemist. Aga mis üldse on enese üle valitsemine? Esmapilgul võib see tunduda lihtne ülesanne, kuid tegelikult võib see paljudele osutuda kaelamurdvaks. Enese üle valitsemine, see on oskus jääda kriisiolukordades rahulikuks, oskus vajadusel vaikida ning kogu viha või rõõm endasse jätta. Inimene, kes suudab enese üle valitseda, jääb ka kõige raskemates situatsioonides iseendaks ning see ongi eelduseks sellele, et valitseda ka kõigi teiste üle
enesehinnangu kohal võib pettumus kaasa tuua mitte milleski kõlbulik oleva tunde. Kolmas asi mida noored mõõdavad, on raha. Ise enda ja kaaslaste väärtust hakatakse hindama selle alusel, kui palju taskuraha vanemad annavad, milliseid riided ja tarbe esemeid nad suudavad hankida, milline auto ja eluase on vanematel. Milliseid reise nad oma lastele võimaldavad. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. Alaväärsusega inimene tunneb ennast nurka aetuna, sest mingit väljapääsu enda jaoks ei näe. Tegutsemistahe on pärsitud, pea on tühi. Kogu meie isiksus põhineb ja toimib ainult meie enese poolt alateadvusesse salvestatud info põhjal. Ehk siis see, kes me oleme, kuidas käitume, mida tunneme on tegelikult omandatud ja õpitud, mitte kaasasündinud. Oluline on teada, et need protsessid on töös kogu aeg ehk alateadvus omandab uut
traumat/leina sarnaselt naistele. Abordist tingitud kannatuste määr, mida mehed kogevad, on teadmata. Kuid see, kas abort oli soovitud või soovimatu, ei oma tähtsust konfliktide tekkimisel. Meeste esialgne reaktsioon võib olla eitamine ja distantseerumine. Nad võivad tunda sügavat hüljatust ja kogeda tugevat depressiooni. Osad mehed samastuvad sündimata lapse surmaga sellisel määral mis võrdub ,,enese kaotusega", nad kogevad nagu enese surma. Teiste jaoks rikub abort otseselt mehelikkuse olemust. Teised jällegi panevad enda tunded ootele ja püüavad hakkama saada partneri leinaga või kontrolli alt väljunud koduse olukorraga. Enamik mehi leiavad ennast abordijärgselt täiesti ootamatult olukorrast, mis võib tekitada probleeme nende olemasolevate ja või tuleviku partnerite ja lastega. Viha, lootusetus ja ennasthävitav eluviis See, et meedikud ja ühiskond üldiselt ei tunnista meestel aborditraumat, süvendab veelgi
Ilma erilise varanduseta ostis ta endale Vargamäe talu. Andres oli töökas ning kohusetundlik mees, kes nõudis taga ainult õigust. Tema õigus ei olnud teistele küll alati nii selge kui talle enesele, aga õiguse nõudmist ei lõpetanud ta kunagi. Tema õigusevajadus tekitas talle suuri probleeme oma naabri Oru pearuga, kes oli hoopis teist masti mees. Oru Pearu oli täielikult Andrese vastand. Ta oli salakavalik ja riukalik ning enese arust oskas ,,rehnutti" mitme eest pidada. Armastas alkoholi ja laaberdamist ning samuti tüli norimist. Ta ässitas isegi enese pojad naabrite vastu. Vahel siiski tundub, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahlikult nõus vaenlasega ära leppima. Hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Pearu kujutab enda tegelaskujuna tõelist eestlast, kes on ainult enese heaolu peal väljas.
pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud. Teel käib Lesta apteegis, küsib enese veel paariks tunniks vabaks ja siis liigub veider seltskond otseteed Lutsu korteri poole. Kõigi ees läheb Kippel Engelsvärgi kaubakastiga, aeg-ajalt lumekuule kontsade alt kraapides, siis Toots ja Teele uue ülikonna pärast riieldes, ning viimasena arglik Lesta enese ette naeratades. Vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa. Kõigil oli hirmus rutt ja kiire,
Eneseteostusvabadus kui toimetulekukohustus Tänapäeva maailmas on väga levinud arusaam, et enese teostamine on inimeste jaoks vabadus. On antud luba püüelda oma eesmärkide poole ning eeldatakse, et igal inimesel on omalaadne tung ennast teostada, arendada ning karjääriredelil aina ülespoole püüelda. Samas on aga eneseteostusvabadus paljuski seotud ka kohustusega elus toime tulla ning mitte loota teiste abile. Inimesed keskenduvad tihtipeale vaid vabadustele, jättes kohustused tagaplaanile, kuigi tegelikult on mõlemad võrdselt tähtsad.
Enesehinnang Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Enesehinnang tähendab ka seda, mida inimene arvab oma tegevuste ja saavutuste kohta. Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga
Olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu. Kõige olulisemad identiteedi kujunemist mõjutavad tegurid on sotsiaalne tegur ja ühiskondlik tegur. Kodu ja vanemad kujundavad laste identiteeti. Kui vanemad ei pööra piisaval tähelepanu lapsele kes on 3-7aastane ja ei vasta lapse esitatud küsimustele siis lapses võib tekkida süütunne ja ebakindel tunne. Mida rohkem samastab laps ennast oma vanematega ning võtab neid oma hoiakute kujundamisel
.........................................................................9 3.2.1 Kool ja töö........................................................................................................9 3.2.2 Isiklikud suhted.................................................................................................9 3.2.3 Vaba aja veetmine.............................................................................................9 3.2.4 Enese eest hoolitsemine..................................................................................10 3.3 Madal enesehinnang kui muude probleemide tagajärg.........................................10 4.PARAS ENESEHINNANG..........................................................................................11 5.LIIGKÕRGE ENESEHINNANG................................................................................13 6.ENESEHINNANGU MUUTMINE....................................................
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine.
kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi,
seda massi kasutama hakata. Hetk on soodne, sest kas juhuslikult või vastavatelt "pakkujatelt" abi leides saavadki paljud õnnelikuks või vähemalt õnnelikumaks ning seoseid taastuva majandusega ei suudeta sealjuures sageli näha. Siiski, mulle kui skeptikule jääb arusaamatuks, miks peab enesega rahulolu ja õnnetunde saavutamiseks tingimata raha kulutama. Tegemist peaks siiski olema millegagi, mis tuleb igaühe enese seest. Tänapäeva maailmas on üha raskem blokeerida infovoogu, mis mõjutab meid tarbima ja eriti keeruline on seda teha siis, kui mulle pakutakse midagi, mis on minu isiklike eesmärkidega kooskõlas ehk näiliselt toetab minu unistusi. Ja mõnikord eelneb sellele jõuline infovoog, mis esmalt juba kinnistab minus soodsad unistused. Eriti peen. Samas on õnneks sageli nende pakkumiste kvaliteet nii kaheldav, et mul puudub igasugune usk, et taaskord mulle
Soov olla peenike, teistele meele järgi ning sulanduda massiga kaalub üles tahe olla rahulolev inimene terve keha ja vaimuga. Tõsiasi, et suur hulk inimesi on valmis on eluga riskima, et sobituda ühiskonna kõrgklassi, tähendab inimväärtuste ja individuaalsuse kadu. Inimesed on juba imiku east valesti kasvatatud. Erinevad teatejooksud ja mängud panevad lapse situatsiooni, kus ta tahtmatult võrdleb end teiste lastega. Paljude inimeste stress ja kompleksid on põhjustatud just enese pidevast võrdlemisest teistega. Inimesed unustavad tihtipeale lihtsa tõe, et alati leidub keegi, kes on teatud alal parem ja osavam. Enese mahategemine pole aga probleemi õige lahendus. Loomulikult on enesetäiendamine inimese arengu jaoks vajalik, kuid lati kõrgele seadmine toob ootustele vastupidised tulemused. Prioriteediks ei tohiks olla võit, vaid tee, mille kaudu tulemuseni jõutakse. See teekond aitab inimesel ennast paremini
Proua Vauquer'il oli plaan isa Goriot'ga abielluda, kuna ta arvas, et mees on rahakas ja tähtis tegelane, kuid peagi ta avastas, et järk-järgult mees pankrotistus ning hetkega oli isa Goriot ta jaoks ebameeldivaks muutunud. Ka isa Goriot tütred Anastasie ja Delphine abiellusid raha, positsiooni ja hea nime pärast. Kuid armastuse teesklemine on väsitav ja õnnetuks tegev. Raha on sajandeid inimesi juhtinud ja enese järgi janunema pannud. Kui oled ükskord raha maitse suhu saanud, siis tahad seda aina rohkem. ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks on raha ja armastuse suhe. Isa Goriot oli armastusest niivõrd pimestatud, et ei näe oma tütarde käitumist läbi. Vaatamata oma tütarde Anastasie ja Delphine ükskõiksele ning teinekord tülgastust tekitavale käitumisele, oli isa Goriot siiski nõus ohverdama enese mugavused ja kolima proua Vauquer'i pansionis aina kõrgemal asuvatele korteritesse
Josef E. Garai Humanistlik käsitlus kunstiteraapiatest eeldab postulaati oletustele, mis on vastavuses põhilistele filosoofilistele uskumustele ja väljakujunenud humanismi praktikatele. Selline postulaat on selgelt välja toodud Charlotte Bühleri poolt (1971) ja kõlab järgmiselt: (1) Inimest tuleb vaadelda tervikuna. (2) Inimese elu tuleb vaadelda tervikuna, st võtta arvesse arenguetappide kõik faasid sünnist surmani. (3) Individuatsioon ja enese täiustamine on olulisemad kui ümbritsevaga kohanemine ja pinge puudus, sest nad aitavad tagada elu mõtestatust ja tugevdada identiteeti. (4) Elus on kolm põhilist tungi: naudinguvajadus, mida iseloomustab isiklik rahuldus seksist, armastusest ja ego tunnustusest; vajadus kuuluda kuhugi ja leida turvalisustunne läbi enese mugavdumisega ühiskonnas ja vajadus loomingulistele saavutustele. (5) Igal inimsele on tugev
hämaraid ja sügavaid nurki mõistaks. Kartus, et nii ongi paneb mul külmavärinad üle selja jooksma. Minu kõrvadesse on kostunud tuhandeid kordi lubadused mind mõista. Ei, nad ei saa aru, lihtsalt proovivad asju ilusmaks maalida oma sõnadega. On tumedaid aegu, mill minu nõrgem pool hüüab kuldse käe järgi, kes oleks abiks. Kuskil pole näha ühtki helget inimest minu poole tulemas. Ma võin küll südant puistat, kuid keegi ei küündi enesest kaugemale. Enese mina ja ego teevad suure töö, et mitte näha kaugemale oma nina otsast. Kogu külmus inimeste sees on andnud õppetunde tänu millele suudan läbida elutee. Mu meeli sisaldab teadmine, et suudan olla tugev. Sellised sunnitud teadmised panevad elama. Pole oluline, et ikka ja alati üksi.
erinevatest käitumisvormidest ja tuua välja mõned punktid, kuidas kehtestamisoskust on võimalik arendada. Töö võib huvi pakkuda kõigile, keda huvitab eneskehtestamine ja, kes soovivad oma kehtestamisoskust arendada. Allikmaterjalidena kasutasin vastavasisulist kirjandust ja internetiallikaid. ENESEKEHTESTAMINE 1.1 Kehtestamise olemusest Termini ,, enesekehtestamise" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70- ndaid aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade ,,enesemaksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnade ,,enesemaksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna ,,enesekehtestamine", mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Mai Kreegipuu. Defineerides kehtestamist saab öelda, et kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide
Igasugune kättemaks ei ole õigustatud, see on pigem vahend omaenda nõrkuse näitamiseks. Õigele teele satub inimene, kes kannab endas kaasas lapsepõlve siirast puhtust ja headust. Tolstoi püüdis veel näidata seda, et inimesed on unustanud selle põhitõe. Tema arvates ongi elu antud selleks, et saada ,,teiseks" inimeseks. Tolstoi poolehoid kuulub aga lihtrahvale, sest nad on vabad ja nad ei eksi headuse ja tõe teelt. Neid ei huvita enese täiustamine ega enesetunnetus, nad lihtsalt on. kui Tolstoi püüab siiski näidata, et ka nemad püüavad kõlbelise ideaali poole. Ta ühendab tegelased, kellest üks on kindlasti aadlik ja teine lihtrahva esindaja. Sellise vastandamise kaudu püüab ta näidata, kuidas kõrgseltskonna esindaja lihtrahva tõdedele ja headusele toetudes püüab ennast muuta, et jõuda tagasi lapsepõlve juurde, vabanedes see kaudu oma näilikkusest ja valskusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
