Füüsika kontrolltöö
tiirlevad elektonid peakid makrofüüiska seaduste järgi pidevalt kiirgama
elektromagnetlaineid ja niiviisi energiat kaotades angema 10(astmes-9) s jooksul
tuumale. Aaatomite püsikindluse seletamiseks tuleb otsida mikroosakeste omadusi,
mis eid järsult eristavad makrokehadest. 1 elektronvolt on enerig, mille omandab
elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. 1 eV vürdub
1,60*10(astmes -19) Astmelt ASTMELE langev kuulike kaotab oma potensiaalset
enerigiat Maa raskusväljas hüpete kaupa. Energia liigub portsojonite kaupa,
kindlad portsjonid. Kindla energiaga footonit kiirates peab aatom kaotama footoni
energiaga E võrdse energiaportsjoni. Ergastamine: kiiritades aatomeid sobiva
spektraalkoostisega valguse või elektronkimbuga., ainet kuumutades jne.
Spektrijoonte asetuses on täheldatav korrapära. Seisulained: üksikutest eraldi
väärtustest koosnev väärtus, kutsutakse elektroni puhulleiulaineteks e
tenäosuslaineteks