9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse orgaanilised ühendid lihtsama ehitusega molekulideks.Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehitusega orgaanilisi ühendeid:sahhariide, lipiide,valke ja nukleiinhappeid 11.Milles seisneb metabolism? Metabolism on kõik protsessid, mis tagavad aine- ja energivahetuse ümbritseva keskkonnaga. 12.Mis asi on ATP ja millest koosneb? Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis, koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 13.Milles seisneb ATP tähtsus? Mängib rolli ainevahetuses ja on raku hapnikutarbe lõpp-õrodukte
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks enegriat. ATP kui universaalne energi ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkudse dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energivahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilie aine energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsükli moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides
RAKUÕPETUS Tsütoloogia ehk rakuõpetus on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on
annaabi.ee 
