Tegevkihi energiabilanss kiht, mis energiavahetust kannab. Kihi paksus sõltub pinnase iseloomust. Kui on tihe, siis mõni millimeeter või sentimeeter, aga hõredamatel pindadel võib olla ulatuslikum. Selle kihi ulatus võib olla väga suur. See kiht saab ja annab ära energiat kiirguse kaudu (seda näitab meile kiirgusbilanss B palju saab juurde või annab ära). Kui pinnast antakse energiat sügavamale või saadetakse sügavamalt pinnasest energiat juurde seda voogu nimetatakse energiavooks . Kui pind annab maapinnalt ära või mida tuleb õhust juurde tähistatakse P (mingi energiavoog maapinnal vms). aurustumisega edasi kantud energia T. Siseenergia muutus - Q = C * 1*x * t Energia jäävuse seadus = Q + P + T + B + = 0 (kogusumma peab olema null, aga teised arvud võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed). Temperatuurimuutumise seaduspärasused 1. Muutused pinnal ja sügavuses toimuvad sama perioodiga kui maapinnal on
pole tegelikult konstandid, vaid sõltuvad ka elektromagnetlaine sagedusest. Seetõttu on erinevate sagedustega elektromagnetlainete jaoks keskkonna murdumisnäitaja mõnevõrra erinev ja nad levivad keskkonnas (mitte vaakumis!) erinevate kiirustega. Elektromagnetlaine levikuga kaasneb energia edasikandumine. Selle iseloomustamiseks oletame, et elektromagnetlaine levib läbi mingi kujuteldava pinna S. Seda pinda ajaühikus läbivat energiahulka nim energiavooks läbi pinna S. Energiavoo tiheduseks nimetatakse energiahulka, mis läbib ajaühikus sellist ühikulist pinda, mis paikneb elektromagnetlaine levimissuunaga risti. Poyntingi vektoriks nimetatakse vektorit, mille mooduliks on energiavoo tihedus ja suunaks elektromagnetlaine levimissuund: . Valemi =vw=EH , abil defineeritakse Poyntingi vektor, mis iseloomustab elektromagnetlainega edasikanduvat energiat.
annaabi.ee 
