Suvel ja sügisel saame värsetest aiasaadustest oma vitamiinid kätte. Talvel ja kevadel on aga toit suhteliselt vitamiinivaene, eriti c-vitamiini osas. Siis peaks ikka apteegist abi otsima. Energiavajadus- spordikauge mehe päevane energiavajadus päevas on keskmiselt 3000kcal. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid on see suurem ja oleneb treeningu intensiivsusest, koormuste suurusest, samuti sportlase kehakaalust. Võistlussportlaste energiavajdus võib tõusta kuni 5000kcal, või isegi 6000kcal´ini päevas. Sordikauge naise energiavajadus on ligikaudu 2500kcal Kehakaalu vähendamiseks alustame atleetvõimlemistreeningutega ja hoiame kalorite summa 2500kcal'il. Kiiremaks allavõtmiseks võib alandada kaloreid veelgi, kuni 2000kcal- 1600kcal'ini. Alla selle normi langenud energiahulk ei võimalda meil enam normaalselt treenida. Iga sportane peaks pidama päevikut kuhu ta kirjutab üles kõik, mida ta sööb
ja sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Mõõtmise tingimused: mõõdetakse hommikul ärkvel olles normaalse kehatemperatuuriga isikul lamavas asendis indiferentse toademperatuuri juures (18-20 C) kui viimasest söömisest on möödunud 12-14 h. Meestel on suurem energivajadus kui naistel. Kõige suurem energiavajadus on meestel vanuses 19-30 ja naistel vanuses 15-18 a. Üle keskea jõudnud inimestel hakkab energiavajdus vähenema. Raseduse ajal suureneb naise ernegiavajdus (kui nende füüsiline koormus jääb samaks) u 300 kcal ja imetamise ajala 500-650 kcal. 17. Kuidas leitakse ööpäevane energiavajadus? Põhiainevahtusele kuluvale energiale lisaks arvestatakse füüsilise ja vaimse tööga kuluv energia (kehalise aktiivsuse koefitsent e KAK). Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Q=PAV+KAK 3 18
annaabi.ee 
