On ensüümide aktivaator. On klorofülli komponent. Tagab erutuse ülekandmise närvidelt lihastele. Na2+ rõhu reguleerija- säilitab kudede pinget. Hoiab vett kudedes. Imetajatel säilitab lihaste ja (kudede) närvide erutuvust. K+ säilitab kudede pinget. Soodustab vee eritust kudedest. Oluline lihaste talitluses. Fe2+ oluline hingamisprotsessides. Kuulub hemoglobiini koostisesse. (O2 transport). Zn2+ oluline immuunsüsteemis. P oluline element orgaanilistes ühendites ja energiavahetusprotsessides. Kuulub luude koostisesse. F skeleti ja hammaste vastupidavus. Cl- lihaste pinge säilitamiseks. Soolhappe moodustamiseks maos. I- vajalik kilpnäärmehormoonide moodustamiseks. Orgaanilised ained. Süsivesikud ehk sahhariidid. Fruktoos on puuviljasuhkur. Glükoos on viinamarjasuhkur. Maltoos ehk linnasesuhkur. Laktoos on piimasuhkur. Tärklis on taimedesse talletunud valuaine. Taime rakukestad on tselluloosist. Kitiinainest on mardikate kestad. Seentel kitiinainest rakukest
T3 moodustub T4-st seleenisõltuva dejodinaasi käigus. Sel moel on jood ja seleen organismis metaboolselt väga tihedalt seotud – organismis jood ilma seleenita ei funktsioneeri. Nende hormoonide peamine metaboolne funktsioon seisneb ATP sünteesi stimuleerimises ja sellega seotud hapnikutarbe suurenemises mitokondrites toimuva fosforülatsiooniprotsessi käigus. (Adenosiintrifosfaat (ATP) — nukleotiid, mis mängib väga tähtsat rolli organismi aine- ja energiavahetusprotsessides. Ainet tuntakse kui universaalset energiaallikat kõikides elusorganismides toimuvate biokeemiliste protsesside käigushoidmiseks.) Läbi selle universaalse mehhanismi osutavad kilpnäärme hormoonid süsteemset mõju kogu organismile. Seetõttu põhjustab joodi defitsiit ainevahetuse üldist langust. Kõige esmalt väljendub see läbi närvisüsteemi. Laps peab saama piisavalt joodi juba emaüsas. Lastel põhjustab hüpotüreoos kõrgema