ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsioon moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org ühendid lõhustatakse ensüümideabil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Selles protsessis võime eristada kahte etappi:1)biopolümeeride hüdrolüüs (nt.tärklise lagundamine glükoosi molekulideks)ja eelmisele järgnev monomeeride (nt.glükoosi) oksüdatsiooni. Enamiku d protsessidega kaasneb energiavabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse umbes 40% kasuteguriga. Üks peamine makroergiline ühend on ATP. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped jt. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat ja lähteaineid. Fotosünteesiks kasutatakse küll päikeseenergiat kuid enamikuks ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse
Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. 1. Lihas vajab oma tööks energiat. Energia saab lihas suuremalt jaolt süsivesikutest ( glükoosi oksüdatsioonilt- selleks on vaja hapnikku ja sellist lihasetööd mis toimub hapniku osavõtul nim. aeroobne töö). Energia tekib adenosiintrifosfaadist. (ATP) 2. Ilma hapnikkute kulgev ehk anaeroobne töö. Seal ei ole oksüdatsioon lõpuni. Läheb glüksoosi oksüdatsioon piimhappeni. Energiat tekib ainult 2 ATP jagu. Seega on energiavabanemine hapniku juuresolekul 19 korda effektiivsem. Anaeroobne töö saab olla lühiajaline, sest energiat ei jätku ja piimhappe põhjustab lihase kiire väsimise. Kui pingutus muutub intensiivseks siis võin aeroobne töö minne üle anaeroobseks. See põhjustab järsu töövõime languse. Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused: Lihaste väsimuse põhjused on: 1. Energiavarude otsa saamine. Intensiivsema töö juures toimub see kiiremini, veres glükoositaseme langus, 2