Eesti Energiastrateegia ja poliitika
kaudu tekkinud ka võimalus elektrienergiat Skandinaaviasse müüa. (Statistikaamet.
Energeetika andmebaas, 2012)
Kodumaise riigile kuuluva elektrienergia omamine on pakkunud Eestile
võimaluse tegutseda ka Venemaast eemalduvat poliitikat ajades julgemalt, kui mitmed
saatusekaaslased, kes sõltuvad märkimisväärselt Vene energiast. Seetõttu on Eesti
poliitikud pidanud ka edaspidi sisetarbimist katva tootmispotentsiaali omamist oluliseks
ning võidelnud põlevkivil põhineva Eesti energiatuleviku eest ka Euroopas. Venemaaga
pole Eestil elektri seisukohalt alates 2005. aastast sidet olnud. Enne seda oli netoeksport
isegi positiivne. (Valitsusliidu programm, 2011)
Ajaloopärandi negatiivseks kingituseks Eestile võib lugeda kasutuses olevate
seadmete madalat kvaliteeti ning amortiseerunud liinivõrku. Elektrivõrgu uuendamine
nõuab palju kapitali ning aega. Kuna elektri põhivõrk kuulub Eleringile, mille