elektroni- elektron neeldub prootonis, tekib neutron, koos elektroniga kiirgub antineutriino, siis elektroni neeldumisel kiirgub neutriino. -lagunemisega kaasneb tavaliselt -radioaktiivsus, sest uus tuum ei satu põhiseisundisse. Kui tuum -laguneb, siis aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Tuumareaktsiooni iseloom muutub, kui sellesse suunata järjest suurema energiaga prootoneid- väikestel energiatel toimub elastne põrge, suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks. Ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonite toimel, sest tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabandeda prootonid ja kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi lähendeda uuele tuumale. Reaktor ei saa töötada ilma neelajata, sest töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt, kütuse hulk väheneb ning neelajaga saab paljunemistegurit
keemilineelement on ainult mõniüksik stabiilne isotoop, sest neutronite+protonite arv ei saa palju üksteisest st erineda. 3.elektron neeldub protonis, tekib neutron.kuna elektroniga koos kiirgub antineutriino,siis el. neeldumisel kiirgub neutriino 4.a-lagunemisega kaasneb y- radioaktiivsus,sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 5.kui tuum a laguneb siis aatom osutub 2kordselt negatiivselt ioniseerituks,elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti.6. uumar.isel.Väikestel energiatel toim elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest enam osakesi välja, lõhub tumma kildudeks 7.1)suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabaneda prootoneid.2)kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale8.Tööting. reaktoris muut. Pidevalt.Kütusehulk väh, Neelajaga saab paljunemistegurit regul.10.Ei sõltu, täthis on alg-lõpp-tuumade seosenergia11
*Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareaktsiooni iseloom, kui selle tekitamiseks rakendada järjest suurema energia prootoneid? *Väikestel energiatel toimub elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks 5.Mis juhtub aatomiga, kui selle tuum -laguneb? *Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti 4.Miks kaasneb -lagunemisega tavaliselt ka -radioaktiivsus? *Sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 3.On teada, et mõnikord võib tuum neelata elektronkattest ühe elektroni
Looduslike kiirgusallikate valik piiratud Lihtsaim kiirendi: Tavaline vaakumdiood või elektronkiirtetoru Lihtne kiirendi annab energiat kuni 10 MeV Energiate suurendamiseks hakati kasutama lõpp energia saamist järk järgulisel kiirendamisel Kui eelmisel joonisel kujutatud kiirendite ahel rõngasse keerata saame seadme, mida kutsutakse tsüklotroniks Tsüklotronidelt saadud energiad ulatuvad 1000 MeV=1 GeV Sellistel energiatel tuleb odavam aga märksa keerulisem seade sünkrotron Sünkrotroni skeem OSAKESTE REGISTREERIMINE: Ionisatsioonikambrite meetod Sädekambri meetod Udukambri meetod Mullikambri meetod Fotoemulsioonmeetod Elektroonsed mõõtesüsteemid Osakeste omaduste kindlakstegemiseks on vaatluskamber tavaliselt magnet ja elektriväljas Alguses üritati osakesi süstematiseerida Hakati uurima nende võimalikku koostist KVARKMUDEL:
· Kosmoses liikuvat antiainet uuriv satelliit PAMELA on avastanud antielektrone ehk positrone · Väidetavalt võivad endast kujutada esimest otsest tõendust universumit täitva seni vähe tuntud tumeda aine kohta ja anda aimu selle loomusest. · Martti Raidal Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist väitis, et tõenäoliselt on tehtud avastus, mis näitab universumis ringi lendavate tumeda aine osakeste lagunemist. · Ta arvab veel, et PAMELA on avastanud teatud energiatel ülemääraselt palju positrone, mida võib tõlgendada kui tumeada aine lagunemise jääke. Mis siis on tume aine? · Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine galaktikaparvedes ning ülikuuma gaasi kuhjumine parvedesse. · Tume aine on aine, mille heledus on nullilähedane ja mis on vaatlustele kättesaadav vaid gravitatsiooni kaudu. · Selle kaardistamine on olnud võimalik eelkõige seetõttu, et tume aine avaldab ennast
esinenud mõte superstringiteooria loomisel taas kasutusele. 10-mõõtmeline aegruum on vajalik superstringiteooria lihtsaima variandi korral, keerulisematel juhtudel võib aegruum olla isegi kuni 24-mõõtmeline. Kuigi see võib esmapilgul tunduda ületamatu takistusena, on kõige lihtsamas mudelis kuus dimensiooni kümnest nii väikesed (kokku pakitud väga väikesesse ruumiossa), et jäävad märkamatuks. Madalatel energiatel (nagu igapäevane maailm) oleks ruum tajutav ikkagi vaid kolmemõõtmelisena nii, et vastuolu siit ei teki. Superstringiteooria sobivust elementaarosakeste ja nendevaheliste interaktsioonide maailma kirjeldamiseks peavad näitama juba kaugemas tulevikus läbiviidavad katsed. 1984. aastal tõusis stringiteooria jälle huviorbiiti, kuna ei suudetud tõestada, et supergravitatsioon oleks lõplik või et ta suudaks seletada selliseid osakesi, mida me vaatleme.
vähe tuntud tumeda aine kohta ja anda aimu selle loomusest. Martti Raidal Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist väitis, et tõenäoliselt on tehtud avastus, mis näitab universumis ringi lendavate tumeda aine osakeste lagunemist. Lisaks ütles ta veel, et ilmselt on kinni püütud tumeda aine lagunemise produktid ja on väga tõenäoline, et nende põhjal saab tumeda aine olemuse kindlaks teha. Ta arvab veel, et PAMELA on avastanud teatud energiatel ülemääraselt palju positrone, mida võib tõlgendada kui tumeada aine lagunemise jääke. Kuigi need on hetkel veel tõestamata andmed, saab lähiajal teada, kas see avastus leidis kinnitust või mitte. 4 Mis on tume aine? Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine galaktikaparvedes ning ülikuuma gaasi kuhjumine parvedesse. Tume aine on aine, mille heledus
mil Jaapani füüsik Hideki Yukawa ennustas uue osakese olemasolu, mille mass pidi olema umbes 200* elektroni massist suurem ning mis oleks aidanud seletada tugevat vastasikmõju. Väga suurte energiate juures on kõik kolm vastasikmõju praktiliselt eristamatud- nim. Suureks Ühendteooriaks ( tugev tuumajõud, elektronõrk, gravitatsioonijõud) . Tugev tuumajõud kahaneb suurte energiate juures. Nii elektromagnetiline kui ka nõrk tuumajõud kasvab suurtel energiatel. Seega teatud energia korral mida nim. suureks ühendusteooriaks, saavad need kolm jõudu võrreldavad ning neid või käsitleda parajasti üheainsa jõu kolme erineva ilminguna, väärtus vähemalt 10 astmel 15 GeV. Füüsikaline maailmapilt ja pseudoteadused Füüsikaline maailmapilt kujutab endast teadusliku maailmapildi ühte osa. Füüsikaline maailmapilt on muutuv ajas ning see määrab ainult hetkeseisu. Ümbritsevast maailmast muutuvad meie teadmised ja arusaamad.
vastastikmõjus. Kromodünaamika koos elektronõrga vastastikmõju teooriaga moodustavad nn. Standardmudeli. Füüsikateoreetikutel õnnestus näidata, et väga suurte energiate juureskõik kolm vastastikmõju on eristamatud. Seda teooriat nimetatakse suureks ühendteooriaks. Suure ühendteooria idee on lihtne. Tugev tuumajõud kahaneb suurte energiate juures. Teisest küljest, nii elektromagnetiline kui ka nõrk tuumajõud kasvab suurtel energiatel. Seega teatud energia korral, mida nimetatakse suureks ühendusenergiaks , saavad need kolm jõudu võrreldavaks. Tõenäoliselt peab selle ühendusenergia väärtus olema 1015 GeV. Ühendteooria laboratoorne testimine on võimatu, sest käesoleval ajal ei anna ka kõige võimsamad kiirendid sellist energiat. Mudel ja teooria Teadus kujutab endast kogemuslikest faktidest tuletatud uusi teadmisi. Sellepärast mängib
annaabi.ee 
