suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Põhilisteks tootmisharudeks on tööstus, põllumajandus ja energeetika. Tööstus ja ehitus annavad 50% Hiina RV SKP-st. Suurimad tööstusharud on raua-, terase-, söe-, masinaehitus-, relva-, tekstiili-, jalatsi-, mänguasja-, tsemendi- ja keemiatööstus ning laevaehitus. 2003. aastal tõusis Hiina RV maailma suuruselt teiseks energiatarbijaks Ameerika Ühendriikide järel, möödudes Jaapanist. Hiina on USA ja Venemaa järel kolmas energiatootja. Nende vajadus elektrienergia järgi kasvab kuni 2030. aastani 4% aastas. Kivisüsi moodustab ligi 2/3 energiatarbimisest, mille osas on Hiina RV nii suurim tootja kui ka tarbija maailmas. Põllumajanduses on Hiina üks maailma suurimaid riisi-, kartuli-, sorgo-, hirsi-, odra-, maapähkli-, tee- ja sealihatootjaid. Lisaks
Ühe lapse poliitika rikkumise pärast on paljud hiinlased viimastel kümnenditel pidanud kannatama julmusi. Lisaks trahvidele ja töökohal pakutavate soodustuste vähendamisele on isegi viimaseid kuid rasedatele naistele tehtud sund¬aborte ja inimesi sundsteriliseeritud. Rahvaloendus viidi läbi mullu novembris ja selle käigus küsitles hiinlasi 6,5 miljonit rahvaloendajat. Energeetika Hiina RV tõusis 2010. a maailma suurimaks energiatarbijaks möödudes Ameerika Ühendriikidest. 2009. a tõusti maailma suurimaks energiatootjaks USA ja Venemaa ees. Prognoositakse, et Hiina vajadus elektrienergia järgi kasvab 2030. aastani 4% aastas, mis nõuab kaks triljonit dollarit täiendavaid investeeringuid sellekohasesse infrastruktuuri. Hiina loodab suurendada elektrienergia varustatust 15 000 megavati võrra aastas, millest 20% tuleb välismaistelt tootjatelt.