sahhariid 1g→17 kJ energiat lipiidid 1g→39kJ energiat valgud 1g→17 kJ energiat ATP (adenisiintrifosfaat) – ühend, mis kannab energiat edasi- energia edasikandja) Koosneb: lämmastikalus, monosahhariid, 3 fosfaatrühma Energia salvestamine: 1 ATP molekul sisaldab 30 kJ energiat (selle lagundamisel tekib 30 kJ energiat) ADP + P-rühm → ATP (30 kJ energiat) Tähtsus: energia salvestaja/talletaja, energia ülekandja Glükoosi lagundamine (dissimilatsioon, universaalne energiatalletaja) -toimib mitokondris ja tsütoplasmavõrgustikus (rakuhingamisel organismil) C6H1206 + 6O2 → 6CO2 + 6H2O I ETAPP – GLÜKOLÜÜS -tsptoplasmavõrgustikus →NADH2 ja ATP (60 kJ energiat) II ETAPP – TSITRAADITSÜKKEL -mitokondris → CO2 Väljahingatav õhk (süsihappegaas) on pärit tsitraaditsüklist III ETAPP → HINGAMISAHEL -mitokondris sisemembraanide harjakestes → ATP 36 molekuli/ H20 kokku 38 molekuli Etanooli käärimine e anaeroobne glükolüüs
2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. Makroergilised ühendid. ATP ehitus, omadused, universaalsus. Kui palju energiat üle kantakse? ADP. Kui palju energiat saab süsivesikute, rasvade ja valkude lagundamisel? Orgaanilised ühendid, mis suudavad energiat salvestada. ATP - ADP + valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiintrifosfaat). Makroergilise sideme lõhkumisel saadakse ~30 kJ/mol. ADP - ANP +valk (P) universaalne energiatalletaja (adenosiindifosfaat). Vabaneb vähem energiat. GTP (valgu sünteesil) CTP, TTP, dTTP, UTP - DNA ja RNA süntees 1g sahhariid 17.6kJ 1g lipiid (rasv) 38.9kJ 1g valk 17.6kJ 4. Miks esimesed fotosünteesijad hapnikku ei tootnud? Millist osa päikesevalgusest taim FS-il kasutab? Milliseid pigmente taim FS-il kasutab? Neelab nähtavat värvust väljaarvatud roheline
Metabolism Mõisted: aeroobne glükolüüs - glükoosi lagundamine aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees
6 kJ energiat, lipiidid 38.9 kJ ja valgud 17.6 kJ. Seega saab 1g lipiididest iumbes kaks korda rohkem energait kui teistest ühenditest. Katsed näitavad et näljutamisel, kasutab organism esmalt sahhariidi varud, siis hakkab lipiidiide lõhustamine ja kõige viimasena lõhustatakse organismi valke. Lisaks sahhariididele, lipiididele ja valkudele vabaneb energia ka teiste org ainete lagundamisel, kuid nende osatähtsus on suht väike. Adenosiidtrifosfaat on universaalne energiatalletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP mol on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. ADP + Pj= ATP -30kJ , saadud energia saab ATP molekul edasin anda mõnele teisele keem. ühendile. ATP moodustub põhiliselt glükoosi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Teised makroerglised ühendid: GTP(valkude süntees) ATP, GTP, CTP, TTP(DNA süntees), ATP, GTP, CTP, UTP(RNA süntees).
annaabi.ee 
