mõõdetav. 4. slaid Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. Radioaktiivsete ainete poolestusajad on väga erinevad. Lühiealiste ainete poolestusaeg on sekundeid või sekundi murdosi. Pikaealisematel läheb selleks miljardeid aastaid. Näiteks krüptoon-94 poolestub 1,4 sekundi jooksul. Jood-131 poolestub 8 päeva jooksul. Tseesium-137 poolestub 30 aasta jooksul. Aatomielektrijaamade reaktorite «energiatablettidena» kasutatav uraan-235 poolestub alles 700 miljoni aasta jooksul. Lühike vöi pikk poolestusaeg ei kajasta kuigi täpselt radioaktiivse aine ohtlikkust. Siiski on teistest ohtlikumad just keskmiste poolestusaegadega ained.(mõned kümned aastad, näiteks tseesium-30 aastat) Lühikese poolestusajaga ained jõuavad kaotada oma aktiivsuse enne inimorganismiga kokkupuutumist, pika poolestusajaga ainete aatomite puhul on
aasta jooksul. poolestusajaga ainete aatomite aastateni Radioaktiivsus väheneb Aatomielektrijaamade puhul on vähe tõenäone, et pooleni esialgsest reaktorite nad just inimesega Radioaktiivse aine «energiatablettidena» kokkupuute ajal oma igale ainele omase kasutatav uraan-235 poolestub ebastabiilsest olekust poolestusaeg on aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb kiirusega. alles 700 miljoni aasta vabanevad. Keskmise pooleni esialgsest. See on aeg, jooksul. poolestusajaga tseesium-137
annaabi.ee 
