Eesti Energiastrateegia ja poliitika
turuga, siis toodeti siin Eesti mõistes tohututes kogustes ressursi ja energiamahukat
toodangut, mis läks ühisturule. Samal põhimõttel toodeti ka elektrienergiat Narvas
asuvates Balti ja Eesti elektrijaamades märksa enam, kui ENSV vaja läks. Seetõttu
Nõukogude Liidu kokku kukkudes, kui mitmed varasemad suurtööstused pankrotti
läksid oli Eestis energiatootmise potentsiaal märkimisväärselt kõrgem, kui tegelik
sisetarbimise vajadus. Kuna NSV energiastrateegiaks oli varasemalt olnud ka ENSV-s
toodetud energiaga osaliselt Peterburi ning Lätit varustada, siis on see pakkunud
taasiseseisvunud Eestile võimaluse toota sisetarbimisest enam elektrienergiat ja seda
eksportida. (Vikipeedia, ENSV majandus, 2012)
Eksporti soodustavad ka olemasolevad ühendused lähinaabritega. Eesti suurimad
elektrienergia koostööpartnerid on omavaheliste ühenduste tõttu olnud Läti ja Leedu.