Toitumine vol.1
Ülekaal soodustab südame-veresoonkonna
haiguste, sealhulgas südameinfarkti, ajuinsuldi, kõrgvererõhutõve, aga ka diabeedi, podagra, sapikivitõve
ja mõningate vähivormide teket. Kehakaalu normaliseerimise parim ja füsioloogiliseim viis on
vähendada toidu ja joogiga saadavat energiat ning suurendada kehalist koormust. Kehakaal võib
suureneda ka päriliku eelsoodumuse ja/või perekonna halbade toitumistavade tõttu.
Tabelis 22 on toodud keskmised päevased energiasoovitused normaalse kehakaaluga inimestele.
Tabelis 23 on toodud energiasoovitused erineva kehalise koormusega inimestele. Olenevalt kehalisest
koormusest on naised jagatud nelja ja mehed viide gruppi. Igat gruppi iseloomustab teatud kindel
kehalise aktiivsuse koefitsient (KAK). Arusaadavalt jäävad selle koefitsiendi abil leitud energiakulu
väärtused ligikaudseteks. Kehalise aktiivsuse koefitsient näitab, mitu korda ületab ööpäevane
energiatarve (Q) põhiainevahetust (PAV).
Q = PAV × KAK