6. Energia ülekanne: päigesevalgusest või toidust saadud energia tuleb kasutada energiat tarbivate protsesside käigushoidmiseks organismis. Selleks on võimelised kahte tüüpi biomolekulid: (1) taandatud koensüümid (NADH, NADPH, - FADH2) kui kõrge e ülekandepotsensiaaliga ühendid ja (2) energiarikkad fosfaadid, mille hüdrolüüsi vabaenergia muut on suurem kui -25 kJ/mol. Makroergilised biomolekulid on lühiajaliseks energiasalvestuseks ja ülekandeks kohandunud energiarikkad molekulid, peamiselt fosfaadid Adenosiin-5'-trifosfaat ATP on vahetu energia ülekande vahend. PEP + H2O Püruvaat + Pi; ADP + Pi ATP + H2O, ehk PEP + ADP Püruvaat + ATP. G=-23 kJ/mol. Suur hüdrolüüsi vabaenergia muut on võimalik tänu (1) reaktandi destabiliseerimisele ATP struktuur elektrostaatiliste tõukejõudude tõttu osalise positiivse laenguga ATP trifosfaatahel sisaldab 2
· süsivesikud annavad energia ja on olulised komponendid nukleotiidid ja nukleiinhapete sünteesiks · lipiidid varustavad organismi rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid ja eellasteks signaalmolekulidele · kiudained stimuleerivad soolestikku ja adsorbeerivad orgaanilise molekule seedetraktis · vitamiinid ja mineraalained Makroergilised biomolekulid Lühiajaliseks energiasalvestuseks ja ülekandeks kohandunud energiarikkad molekulid, peamiselt fosfaadid. · PEP - -62,2 kJ/mool · 1,3-BPG - -49,6 kJ/mool · ATP - -30,5kJ/mool · kõige vaesemad on erinevad suhkrute fosfaadid ATP Adenosiin-5'-fosfaat. ADP'le kantakse üle PEP ja 1,3-BPG energia ATP sünteesiks, sest ADP üleminek ATP'ks nõuab lisaenergiat. 1 mool ATP vabastab energiat 30,5 kJ. Et saada energiat, hüdrolüüsitakse fosfoanhüdriidsidemeid. Eraldub palju energiat, sest ADP on stabiliseeritum.