● Peri hüdroelektrijaam ● Saesaare hüdroelektrijaam ● Tudulinna hüdroelektrijaam ● Vetla hüdroelektrijaam Hüdroenergia ressursside laiemat kasutuselevõttu Eestis ei prognoosita, kuna hüdroelektrijaamade arendamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti Energiamajanduse Arengukava koostamisel leiti, et Eestis on võimalik saavutada kuni 15 MW-ne hüdroenergia maht. Hüdroenergia alla kuuluvad seejuures ka pumphüdroakumulatsiooni jaamad, mis on energiasalvestamise seadmed, mida Eestis on võimalik rajada sügavale maapõue reservuaaridesse.
*keemiliste sidemete tekkimisel lähevad ainete osakesed püsivamasse olekusse ja energia eraldub näiteks ühinemisreaktsioon.2 H2 + O2 -> 2 H2O *eksotermiline reaktsioon - reaktsioon, milles energia eraldub (lähteainete energia on kõrgem kui saadustel) *keemiliste sidemete lõhkumiseks kulub energia näiteks lagunemisreaktsioon CaCO3 -> CaO + CO2 *endotermiline reaktsioon reaktsioon, milles energia neeldub Kütused ja kütteväärtus *kütused on parimad energiasalvestamise ja kasutamise võimalused *kütused on ühendid, milles on mõni madalama o-a'ga element, mis võib üle minna kõrgele o-a'le *kütuste põlemisel toimub kiire oksüdeerumine, mille tulemusena eraldub soojust ja valgust (saadus CO2 ja H2O) *kütuse liigid : - gaasilised kütused : maagaas (metaan), naftagaas. Ei tekki tahkeid jääke ja põlevad täielikult - vedel kütused : bensiin, diisel, masuut, petrooleum, nafta. Põlevad peaaegu täielikult.
annaabi.ee 
