5. Läti on hakanud uurima võimalusi ise rohkem elektrit toota, huvi tuntakse esmalt kivisöel töötava elektrijaama ehitamise võimaluste vastu. Sellele plaanile on aga otsustavalt pidurit tõmmanud Euroopa Komisjoni otsus heitmekvootide jaotuse kohta, mille kohaselt poleks sellel uuel jaamal võimalik CO2 heitmeid välja lasta. Seetõttu on ka Läti läinud nüüd Euroopa Kohtusse oma õigust taga nõudma. Aga see oleks hea energiamajanduse tõhustamiseks 6. Läti energiasõltuvus 2005. aastal oli ligi 65% (Eestil ligi 29%). Läti suur energiasõltuvus tuleneb peamiselt imporditavast elektrienergiast, mis moodustab elektri nõudlusest 2040% (Eesti hoopis ekspordib 1020% oma elektritoodangust). Imporditava elektri osakaal sõltub suuresti Daugava jõel asuva hüdrojaamade kaskaadi elektritoodangust, seesama jaam tõstab väga kõrgeks ka Läti taastuvelektri osakaalu elektritootmises: mõnel aastal võib see osakaal ületada 70% (Eestis umbes
Tähtsaim on aga vabadus ja kindlustunne mille saavutame oma gaasi tootmisel. Vene gaasist vabanemiseks astusime suure sammu kui Eesti ja Soome peaministrid teatasid, et hiljemalt aastaks 2019 rajame LNG terminali nii Soome kui Eestise. Peaminister Rõivas ütles, et .“Eesti sõltuvus energiavarustuse osas on küll Euroopa Liidu üks madalamaid, aga gaasi osas oleme äärmiselt haavatavad. Tänane kokkulepe tähendab seda, et 2019. aastaks on meie energiasõltuvus gaasi osas lahenenud ja saame endale gaasi vajadusel üle terve maailma tarnida.” Selle realiseerimine tähendaks, et meie energiajulgeoleku ainus nõrk koht saaks parandatud ja mis kõige tähtsam oleksime vaba Venemaa gaasist. Teine tähtis punkt oleks, sõjalise valmisoleku tõstmine Venemaa suunal. Kuna Eesti on väga väike siis sõjaliselt ei saa me ise oma maa kaitsmisega hakkama. Meie eeliseks on see, et kuulume NATOsse.
näha, et väljastpoolt Eestit pärit energia osakaal Eesti energiatarbimises on märkimisväärne. Sellele vaatamata on Eesti kodumaise energiatarbimise poolest Euroopa mõistes küllaltki heal positsioonil. Joonisel 1 on toodud 2006. aasta tulemused ELi riikide energiasõltuvuse kohta, mille alusel on Eesti euroopas energiavabaduses kuuendal positsioonil. Energiasõltuvuse leidmiseks on jagatud imporditud energiakogus riigi energiatarbimisega. Energiasõltuvus on Euroopa jaoks tõsine probleem, kuna üle poole EL-27s tarbitavast energiast tuleb riikidest, mis ei kuulu ELi, ja see osakaal kasvab. Suur osa kõnealusest energiast saadakse Venemaalt, kelle vaidlused transiitriikidega on viimastel aastatel ähvardanud tarned katkestada. (Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, 2012) Suurim osa Eesti elektrienergiast on toodetud Narvas asuvatest Eesti ja Balti
annaabi.ee 
