Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättet...
ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiamajanduse skeem looduslike energiavarade elektri-, soojusenergia, energia toimetamine tarbijale hankimine mootorikütuse tootmine nafta ja gaasi ammutamine ja elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, töötlemine, tahkete kütuste (söe, naftatöötlemistehased torujuhtmed, tanklad jne. turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud...
Suurim eelis on aga see, et taastuvenergia aitab igal riigil säilitada oma iseseisvust ja mitte teistest sõltuda.Näiteks osad riigid Venemaast.Kui Euroopa Liidus ei hakataks kasutama taastuvat energiat, tuleks umbes järgneval 30 aastal importida umbes 70% EL energiast ja me ei oleks siis enam nii iseseisvad.Euroopa Liit on võtnud eesmägiks suurendada taastuvenergia osakaalu, mis oli 2005. aastal 8,5%, aastaks 2020 juba 20%ni ehk siis 11,5 % tõus.Taastuvad energiaressurssid ei lõpe kunagi, selle kasutamist takistab ainult suur investeeringu vajadus ja tehnoloogia arendamine. Bioenergia ja selle tulevik Euroopa Liidus on viimasel ajal kasvanu põhjalikult Bioenergia tootmine.See koosneb peamiselt taimsetest jäätmetest, puidust, paberitööstuse jääkidest, loomsetest jääkidest ja energia viljast ehk nimetatakse Biomassiks.See moodustab juba 5% El energiavarudst ja 65% kogu taastuvenergiatoodangust
Taastuvate energiaressursside varud Maakera poolt aasta jooksul neelatud päikesenergia hulk on väga suur, s.o. 15 - 20 korda suurem kui kogu maakeral teada olevate fossiilsete kütuste energiasisaldus. Kui ka ainult 0,005% Maale langevast päikese kiirgusenergiast kulutataks energiavajaduste rahuldamiseks, oleksid seeläbi kaetud aastased energiavajadused Maal tänapäeva tasemel fossiilsete kütuste (kivisüsi, maagaas, kütteõlid) asemel. Taastuvad energiaressurssid ei lõpe kunagi, nende kasutamist on pidurdanud ainult suur investeeringute vajadus vastavate tehnoloogiate rakendamisel ja osaliselt ka suured kulutused vastavate tehnoloogiate arendamisel.Taastuvate energiaressursside potentsiaal nende praktiliseks kasutamiseks on väga erinev ja on sõltuv antud riigi või piirkonna kliimast ja maastikulistest iseärasustest. Paljud riigid soosivad igati taastuvate energiaressursside kasutamist.
reaktori tüübile sobivatest kinnitustest. Tuumkütuse suurim eelis on väga suur energiasisaldus massiühiku kohta, seega saab vastutustundliku käitlemisega vähendada keskkonna saastumist, võrreldes fossiilsete kütustega. Levinum tuumkütuse allikas on uraanimaak, mida leidub maakoores kõikjal. 5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvad energiaallikad ehk taastuvad energiaressurssid on energiaallikad, mida saab kasutada pidevalt või mis taastub kiiremini, ilma et selle kogus inimtegevusega väheneks. Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Seda energiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks näiteks vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suur hüdroenergiast on jõgedes, mis on kõige suurem suurvee ajal.
Energeetika ja keskkond Loeng 7 ENERGIARESSURSSID Kütused Vee-energia Tuuleenergia Päikese energia Tuumaenergia Biomassi energia KÜTUSED Kütus ehk kütteaine on süsinikku sisaldav aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana Looduslikud kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas, pruunsüsi, puit Tehiskütused: koks, mootorkütused (bensiin, diiselkütus, petrooleum), masuut, põlevkiviõli, kergekütteõli, generaatorgaas Tahked, vedelad, gaasilised kütused KÜTUSED Fossiilkütused - mittetaastuvad fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavad põlevmaavarad: nafta, erinevad söeliigid, maagaas, põlevkivi jt. Biokütused - bioloogilise päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavad või spetsiaalselt kütusteks töödeldud...