Suured säilivad kauem Kuumad gaasipilved Nähtavad vaid täieliku päikesevarjutuse ajal Kuidas Päike energiat toodab? Ei põle Toodab soojus- ja valgusenergiat Muudab ühe gaasi teiseks Energiaosake jääb üle Energiaosake vabaneb soojuse ja valgusena Peab veel väga kaua aega vastu Päikese ehitus (alates väljast) Kroon- Päikese atmosfääri välimine, kuum kest Kromosfäär Läbipaistev kiht krooni ja fotosfääri vahel, kus tekivad spektrijooned Fotosfäär - Päikese ,,nähtav" pind Päikeselaigud Tumedad alad fotosfääril, mis on ümbrusest jahedamad Erinevad atmosföörinähtused - Loited ja protuberantsid
kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva ning pooluste lähedal kuni 10 päeva võrra pikem 5. Päike toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes gaasi teiseks. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku, et moodustada heeliumi. Kui see juhtub, jääb üle energiaosake, mis liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. Päike kaotab küll niimoodi palju oma massist, kuid ta on nii suur, et peab veel väga kaua aega vastu. 6. Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades päikeselaike ja protuberantse. Päikeselaigud on Päikese pinnal olevad tumedad laigud
Eristatav pöörlemine ulatub üsna sügavale sisemusse, aga tuum pöörleb nagu tahke keha. Tingimused Päikese tuumas on äärmuslikud. Temperatuur on 15 miljonit kraadi ja rõhk on 250 biljonit atmosfääri. Tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt, kui vesi. Päike ei põle vaid toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes üht gaasi teiseks. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku ja moodustub heelim ning üle jääv energiaosake liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. 6. Millised tunnused on maa rühma planeetidel? Kirjelda kõiki maa tüüpi planeete eraldi 2-3 lausega (mis sinu arvates on kõige olulisem?) Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri
· Läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km · Pöörlemisperiood: 25,4 päeva · Temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi (8) · kaalub umbes sama palju kui 300 000 Maad (6) 8 Tegelikult päike ei põle. Ta toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes üht gaasi teiseks. Ta teeb seda erilisel viisil: Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku, et moodustada heeliumi. Kui see juhtub, jääb üle energiaosake, mis liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. (2:14) 2.1 Päikeselaigud Aeg-ajalt ilmuvad Päikese pinnale tumedad plekid (vt Joonis 3), mis püsivad umbes nädala. Üks päikeselaik võib olla suurem kui maakera. Laigu piirkonnas takistab magnetväli kuuma gaasi tõusmist Päikese pinnale, mistõttu laik on ümbritsevast gaasist jahedam ja meile paistab ta tumedamana. (1:10) Joonis 3. Päikeselaigud 2
osakesed seisavad praktiliselt paigal. Allikal ei ole mingit vajadust ennast uuesti täita. Ükskõik mil moel oleks see vastuvõetav meie keskkonna teadustele. Allikas saaks tegelikult luua ja hävitada mateeriat, mängides madalamate energiatega. See allikas oleks ajatu, sest ta eksis- teeriks väljaspool kõiki ajaväljasid. Ta oleks lõputu, sest ta ei ole piiratud kolmemõõtmelise kosmosega. Kui me oleksime puhtas energiaolekus, siis iga energiaosake oleks ise kui sünaps ning sagedust natuke muutes saab infot salvestada. Näiteks kõik roosi mälufragmendid saaks salvestada ühele sagedusele ja roosi kogu energiavormi saaks häälestada sellsse mälusse (mälufragmentide kogusse) lihtsalt sagedusi reguleerides, samamoodi nagu me reguleerime raadio-vastuvõtjat (nii...niii...niii..kus me oleme küll seda varem kuulnud!). Teiste sõnadega ei ole vaja mingit keerulist vooluskeemi ning samuti pole vaja füüsilist keha
annaabi.ee 
