Joonis 1. 1) Aktiivaine 2) Pump vajalik pöördhõive tekitamiseks (laseri "süütamine") 3) Peegel 4) Poolläbilaskev peegel (3 ja 4 koos resonaator) 5) Laserkiir 4. Laseri tööpõhimõte Laseri tööpõhimõte seisneb selles, et on pump, mis tekitab elektrivälja. Elektriväljas kiirendatud elektronide põrgetel aatomitega (aktiivaine) toimub viimaste üleminek ergastatud seisundisse. Aktiivaineks on Ne ja He. Ergastatud osakesed hakkavad liikuma erinevatele energianivoodele (joonis 2.). Ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. Stimuleeritud e. sundkiirguseks nimetatakse sellist elektromagnetkiirgust, mis tekib
ultraviolettkiirgusest. Kiirgus ioniseerib vesiniku aatomeid, s.t. lööb neist elektroni välja. Kui vaba elektron kohtab uut vesiniku aatomi tuuma ehk prootonit, ühineb ta sellega ja laskub madalamatele energianivoodele. Allapoole ,,hüpates" hakkab elektron kiirgama vesiniku aatomile omaste spektrijoonte lainepikkusel. Vesiniku spektris on jooned kõige tugevamad punases otsas, mistõttu emissioonudud helendavad punakalt. Tuntumad gaasudud on Orioni udu(üleval pildil) ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus. Planetaarudud Mõne kuuma tähe ümber võib näha gaasirõngast. Rõnga välimine serv on punakas, sisemine sinakas või rohekas.
kus, 14 - elektroni laeng, - elektroni mass, - tegur, mida kvantteoorias nimetatakse peakvantarvuks. Bohri vesiniku aatomi mudel on esitatav kujul (joon. 2.6). Bohri valemist (joon. 2.4.) on võimalik arvutada lubatud energiavood vesiniku aatomis. Energianivoo, kus elektron on tuumale maksimaalses läheduses - alumine nivoo (I nivoo) on -13,6 ja see vastab = 1. Kui elektron ergastatakse kõrgematele energianivoodele, siis II nivool on tema energia - 3,4 , III nivool 1,5 . Kui elektron ergastatakse vabasse olekusse , siis elektroni energia on 0. Energiat, mis on vajalik elektroni eemaldamiseks vesiniku aatomist, nimetatakse vesiniku aatomi ionisatsioonienergiaks. Bohri mudel annab lihtsustatud pildi vesiniku aatomi ehitusest ja ta oli eelkäijaks vesiniku aatomi kvantmehhaanilisele käsitlusele. Antud lihtsustus on põhjustatud järgmistest asjaoludest: 1
annaabi.ee 
