Kiirusvõime ja nende arendamise metoodika
jala liikumahakkamise
momendist.
Maksimaalse kiiruse testiks kasutatakse 20 m või 30 m jooksu lendlähtest elektrilise
ajavõtuga (0,001 sek täpsusega).
Kiirusliku vastupidavuse hindamiseks on võimalused suhteliselt tagasihoidlikud, sest
tavalised testimistingimused
ei taga küllaldast motivatsiooni. Seetõttu soovitatakse sprinteritel määrata viimase 30 m
läbimise aeg 100 m
või 200 m jooksu ajal.
Laboratoorsetes tingimustes on võimalik kiirusomadusi hinnata nende aluseks olevate
energiamehhanismide
võimsuse ja mahutavuse määramise põhjal. Levinud testid on Margaria trepitest (anaeroobse
alaktaatse võimsuse
hindamine) ja Bosco üheminutiline hüppetest (laktaatse võimsuse ja mahutavuse hindamine).
Kiiruslikku
vastupidavust saab hinnata vere laktaadi kontsentratsiooni ja pH taseme põhjal.
Oluline on koos kiirusvõimete hindamisega testida ka jõuvõimeid. Nende testide omavaheline
võrdlemine aitab
hinnata kiiruse üksikkomponentide taset