Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapõue energia ehk Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Tegemist on soodsa ning taastuva energialiigiga, mis on arenenud riikides kõrgelt hinnatud ressurss. Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia potentsiaali Eestis uuritud ei ole, kuigi mitmed suurriigid rakendavad seda edukalt soojusenergia ja elektri tootmiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt
60...80 m/s. Sellest tulenevalt sõltub tiiviku pöörlemiskiirus agregaadi võimsusest ning on tavaliselt 15...40 pööret minutis. Väiksema kiiruse korral on väiksem ka tiiviku poolt tekitatud müra. Seepärast on tuuleagregaadi üheks oluliseks elemendiks mitmeastmeline ülekandemehhanism ehk kiiruskast. 10 Kokkuvõte Võib öelda, et tuuleenergia näol on tegemist perspektiivse energialiigiga, mis juba täna on oma hinnalt konkurentsivõimeline teistes traditsioonilistes soojus-, hüdro- ja tuumajaamades toodetud energiaga. Tuuleenergia, nagu ka merelainete ja tõusu-mõõna energia kõige olulisemaks tunnuseks on aga asjaolu, et nimetatud energialiigid ei muuda Maa energiabilanssi. Tõsiasi, et Maa energiabilansi muutumine toob kaasa palju inimesele ebasoovitavaid ilminguid, ei vaja tänapäeval enam tõestamist.
tööstusliku kasutamise mõttes. Ääretult raske on hinnata, millal oodatav uus arusaam fundamentaalfüüsikast või kellegi ajus sündiv õnnelik juhus tuumasünteesi kasutatavaks teeb. See võib juhtuda homme või koguni sajandi pärast. Senimaani tuleb tuumaenergeetikat siiski pidada pigem näiliselt kui tegelikult puhta energia tootmise viisiks. Poleks küll tossavaid korstnaid ja paha haisu, kuid siiski on tegu elusale ainele ääretult ohtliku materjali ning energialiigiga. Seotuna reaktoreisse ei pruugi see oht olla märgatav. Kuid hoidmine ning hilisem jäätmekäitlus võivad osutuda üle jõu käivateks. Tuumaenergeetikas on tagantjärele tarkusest vähe abi. Vähemalt nende jaoks, kelle asu-alal selle jaamaga midagi juhtub. Nagu näitab tuumajaamade ajalugu, pole nende puhul ka ettetarkusest palju abi. Tsornobõli tuumaelektrijaam Tsornobõli tuumaelektrijaam (ka: Tsernobõli tuumaelektrijaam) oli tuumaelektrijaam
radioaktiivsed jäätmed ei omata täpsemat teavet. Üldiselt erinevad arvamused riikide puhul, kus tuumajaamad on olemas võrreldes maadega, kus neid ei ole. Eurooplased kalduvad tuumaenergiat positiivselt väärtustama, kui küsimuse all on energiasõltumatus (69%), stabiilsemad energiahinnad (50%) ning võitlus globaalse soojenemise vastu (46%). 47% vastanutest arvab, et tuumaenergia asendamine mingi teise energialiigiga ei ole lihtne ülesanne. Sellele vaatamata ei peeta tuumaenergia osakaalu tõstmist lahenduseks rääkides Euroopa energiaalastest väljakutsetest nagu kasvav energianõudlus ja võitlus globaalse soojenemisega. Kui suurem rühm vastanuid (39%) eelistaks tuumaenergia osa vähendamist energiaportfellis, siis peaaegu samavõrra (34%) säilitaks selle praeguse mahuosa. 9
annaabi.ee 
