teistele. Lihtne, ent oluline tõde. Vaadates end ümbritsevas tänapäevases ühiskonnas ringi, näen sageli, et inimesed tormavad nagu oravad ratta peal ning paistavad unustavat, missugune elu tegelikult olla võiks. Ainus, millest mõeldakse, on töö, rahaprobleemid ning kõik muserdav. Milleks, tahaksin ma küsida? Miks vaevata oma pead kõige negatiivsega? Mõeldes negatiivselt saadame endast välja ka samasuguseid energialaineid, mis tõmbavad veel rohkem mittemeelepärast ligi. Veel, miks mõelda igasugustele teadustele, kellel on vaja teada pisiasjadeni selle maailma saladusi? Kui kõik välja uurida, pole enam mitte midagi põnevat ja salapärast järel. Pole vaja inimestele matemaatilisi valemeid ning suuri teooriaid. On tore, kui inimesed teavad palju ja suudavad seeläbi ka palju korda saata. Ent inimesed vajavad õnne ja armastust, et tunda end elusana. Nagu
(ICAO, Comparison of Surveillance , 2007; 6) 6 1.2 Sekundaarradar Seknudaarradar (SSR) on seiresüsteem, mis kasutab maapealseid saatjaid/vastuvõtjaid ja õhusõidukite transpondereid. (MKM, 2015) Vastupidiselt primaarradarile, sekundaarradaril on vajalik õhusõiduki pardal olev transponder reziimi A/C. Sekundaarradaril on maa pealne antenn, kus on ka pidevalt ringlev osa. Sekundaarradar saadab välja energialaineid, mis õhusõiduk ,,võtab vastu" ja saadab tagasi vastuse, kus on 4-kohaline transponderi kood ja õhusõiduki asukoht. Reziimi C korral saadab õhusõiduki transponder peale 4-kohalise koodi ka kõrguse, mis võetakse baromeetrilt rõhu järgi. (Boccaccio, 2012) Sekundaarradarid edastavad sagedusi 1030MHz, mille võtavad vastu õhusõidukid, milles on installeeritud vasuvõtjad, mis vastavad 1090 MHz. Seejuures, sekundaarradar ei sõltu transponderist, et määrata õhusõiduki positsioni
annaabi.ee 
