solvendi jms neeldumine). Kõrvaldamiseks valitakse ergastuse lainepikkus, kus segamine puudub. Keemilised: ● Leegis mitte dissotsieeruvate ühendite tekkimine. ● Ionisatsioon (Ba, Ca, Sr, K, Na). Kõrvaldatakse reagentidega, mis seovad segajat tugevamini kui analüüt. Ionisatsioon kõrvaldatakse ionisatsioonsupressori abil. 25.Luminestsentsspektroskoopia põhimõte Molekul ergastatakse elektromagnetilise kiirguse neelamise kaudu ja seejärel molekul ise emiteerib energiakvante. Võimalik jälgida: ● Ergastuse kiirguse lainepikkust ● Emissiooni kiirguse lainepikkust 26.Fluorestsentsi ja fosforestsentsi olemus (Jablonski diagramm) 27.Stokes´i nihe Stokes’i nihkeks nimetatakse vahet absorptsiooni ja emissiooni spektrite vahel. Kui süsteem absorbeerib footoni, siis ta saab energiat ja ergastub. Aga kui ta kiirgab footoni siis ta annab ära energiat ja soojust. Kui kiiratud footoni energia on vähem kui
hajumist, mida saab seejärel läbi skoobi näha. Saadud pilt on hägune, kuid hägusus on korrapärane ning seda pilti saab täpsustada, saades nii korraliku pildi kolloidosakesest. Valguse hajumine ja kolloidsüsteemide hägusus Kui valgust kiirata läbi aine, siis osa sellest peegeldub, osa neeldub ja osa läbib selle. Osa neeldunud valgusest omakorda kiirgub allika suunas tagasi. See tuleneb elektronpilvede käitumisest, nimelt on nad võimelised neelama teatud energiakvante (valgust). Nii lähevad nad ergastatud olekusse, millest on nad võimelised energiakvante (valgust) tagasi kiirgama. Mõnikord neelavad nad kindlat tüüpi valgust (kindlat värvi tähendab) ja kiirgavad teist tüüpi valgust. Juhul kui valgus läbib kolloidsüsteemi, siis on mitu võimalust. Kui valgus läbib jämedispersse süsteemi (sogane vesi), siis valgus neeldub, peegeldub ja hajub suurte kolloidosakestega kokkupuutel. Seeläbi tundub meile, et
annaabi.ee 
