Eesti inimeste kehaline aktiivsus Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene. 2014. aasta uurimuse põhjal ei tegele tervisespordiga 39% meestest ja 32% naistest. Iga aastaga väheneb kehalise aktiivsuse roll nii tööl kui koduses elus. Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud. Istuva tööga kaasneb vähene aktiivsus ja ülekaalulisus. Suurenenud on energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Erinevad treeningud Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena
sageneb vanuse kasvades. Lisaks vanusele on veel teisigi tegureid, mis soodustavad tromboosi tekkimist: perekondlik taust, liikumatus, ülekaal. (Mis on tromboos, 2016) Tromboos võib kulgeda üksikute sümptomitega või hoopiski ilma vaevusteta, mistõttu viidatakse vahel tromboosile kui „vaiksele“ seisundile. Seetõttu ongi oluline teada tromboosi riskitegureid ja võimalikke sümptomeid. (Tromboos, 2016) 1.2 Südametreening Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes. Aeroobse treeningu hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd,
annaabi.ee 
