Kaksiktähed
peamiselt vesiniku suhtelisest hulgast, kuid üldiselt on suured erinevused haruldased.
Mass-heleduse seaduse tundmaõppimine nõuaks ülalkirjeldatud endises arenemisteoorias veel ühe lisandi:
kui oletada, et praegused nõrgad tähed on tekkinud heledamatest "jahtumise" teel, pidi tähtede mass ka
muutuma, sest heledatel oli suur algmass, nõrkadel aga nüüd väike mass. Massi kahanemine iseenesest on
ju võimalik, sest moodsa füüsika vaatepunktilt on mass ka üks energiakuju ning võib muutuda valguseks,
mida täht maailmaruumi välja kiirgab; kuid et sel teel tähtede massid jõuaksid märgatavalt kahaneda, peaks
mööduma sajandeid miljardeid aastaid; olgugi et niisugused pikad ajavahemikud on vastuolus sellega, mida
teame nüüd tähtedemaailma vanusest, võiks seda oletust ikkagi proovile panna. Mass-heleduse seaduse
põhjal peaksid heledad ja massiivsed tähed palju kiiremini "jahtuma", s. t. nende massid ja heledused