Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism.
Purskega võivad veel ka
kaasneda mudavoolud. Seda juhul kui vulkaanide tipud on kaetud igijääga või kui
vulkaani kraatris paikneb järv. Näiteks Kamtsatkal Bezõmjannõi vulkaani purskest
1955 aastal tekkis 18 meetri kõrgune kividest, tuhast ja veest koosnev mudavool.
Täitsa omaette tüübi moodustavad vulkaanid, mis on seotud nn. kuumade täppidega,
mis paiknevad laamade sisemuses. Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja
püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog.
Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa
vulkaan.
Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi.
Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid
maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad
sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile
annaabi.ee 
